Re: Mida sa teeksid kui...

[SikuftAlice]

"hei!mis rääkida tahtsid?"küsisid sa elevuses.
"ma lähen täna kaljult alla hüppama!"ütlesin ma sellise häälega,nagu oleksin ma tagasi 5-aastane.
"ohooohh!"ütlesid sa imestuses;"soovin siis sulle edu!"
andsin jacobile telefoni tagasi,ning ta rääkis sinuga veel natuke ja siis lõpetasite kõne.
"olgu,hakkame siis randa minema."ütles jacob kavala näoga.
"jjjjah."venitasin ma.

kogu tee ki kõndidime kalju poole,olin ma vait.rannale jõudes nägin ma seda kaljut.ma ei osanud arvata et see NII kõrge oleks!varsti olimegi kalju serva peal.vaatasin kahtustavalt alla.kas ma ikka jään nüüd ellu?
"sa olid kogu tee vait.kas sa kardad?"küsis ta peaaegu kergendunult naerdes.
"eiii"vastasin sellise häälega,nagu oleks imelik,et MINA ja KARDAN.
"noh,alustame siis."ütles ta ning võttis mu käest kinni.ja alustas:"1...2..."katkestasin teda poole pealt.
"kas hüppame kolme peal?"tegelikult ma üritasin teda aeglustada,sest ma tundsin et mu jalad on nagu puupulgad all ja ma ei suuda neid liigutada.
"jah.alustan siis uuesti"ning ta naeris võidukalt,sest juba lootis,et ma ei saa sellega hakkama.
"1...2...3!!!"
hüppasin kaljult alla ja tuhisesin alla mustendava vee poole.mul oli samas nii lahe olla ja ka siiski selline tunne et midagi läheb äkki valesti.kui jõudsin piisavalt lähedale sellele veele,hingasin sügavalt sisse ning hoidsin hinge kinni.
kerge plaksatus veest tegi mulle natuke haiget,aga ma ei teinud sellest välja.
ma ei kiirustanud pinnale tulekuga.selle asemel hõlusin kergete lainete vahel.lõpuks tulin ma pinnale,sulgedes silmad ja vaadates näoga taeva pooole,nautisin ma seda hetke.sellest hetkest äratas mind üles jacob,kes võttis ootamatult minust kinni ja suudles mind.
selle segas üsna pea ära minu hammaste plagisemine,ta naeris selle peale.
"peaksime nüüd vist siis veest välja minema."
"j-j-j-j-j-j-jah,"plagistasin oma hambaid.
taaskord ta naeratas selle peale.
tagasi maja juurde jõudsime kiiremini kui oli tulnud.
esimese asjana koju jõudes pugesime teki alla...

[Miss Swan]

(grrr... )
Siis te jäite magama .
(Okei ,lähme soome )

"Ei päriselt kaa ,mis sa teed praegu?" naeran ja küsin Edwardilt .
"Räägin sinuga telefonis." naerab ta mulle tagasi .
"Räägi .Ometi sa teed midagi muud veel.Istud,seisad ...jahid metskitse?" naeran omaette.
"Oh olgu", andis ta alla ,pärast neljaminutilist pinnimist "istun klaveri taga ja mõtlen kuidas ma lõpetaksin ühe loo."
"Okei,kas ma aitan sind või segan rohkem?" küsin nüüd tõsiselt .
"Hm ,mis sa arvad?" küsis ta ja ma kuulsin kuidas ta naeratas .
Ta küsis uuesti :"Mida sa siis pregu teed? Sa ütlesid ainult et sa räägid telefoniga." naeratasin arglikult selle peale .
"Mõtlen sinule ." vastasin lühidalt.
Rääkisime veel natuke ja siis mulle kargas tähtis asi pähe ,mille olin juba jõudnud unustada ,niipea kui temaga hakkasin rääkima .
"Edward ,ma tulen homme tagasi." ütlesin ma ruttu ja naeratasin .Mu põsed olid juba naeratamisest valusad.
"Tõesti?!" küsis ta nüüd hämmeldunult "mis kell sa tuled?"
"Mu lend läheb vara hommikul ,aga ma olen seal kuskil ühe-kahe ajal."
"Tore,siis me näeme juba päris varsti aga nüüd ma pean lõpetama kuna lähen Emmettiga jahile."
"Kas metskitse?" küsisin naerdes .
"Me lähme karusi püüdma ,aga võin sinu eest ühe metskitse ka kinni püüda kui sa seda väga tahad." ütles ta meemagusalt.
"Ei",vastasin ja vaatasin aknast välja "nad on liiga armsad."
"Olgu ,Alice saadab sulle terviseid", natukest aega oli paus "no nüüd kõik lehvitavad ."
"Tervita minu poolt ka neid ja kallista kõiki.Tee endale musi minu poolt ja suur kalli."
"Ma ootan ,kuni sa tagasi tuled ja siis võid mind niipalju kallistada ja musitada kui tahad." naeris ta nüüd taas .
"Oota ainult kui ma su kätte saan ja siis sa loodad et sa ei oleks mind tagasi oodanud." ähvardasin teda naljatades.
"Vaevalt." ja ta naeris uuesti.
"Ma pean nüüd ka minema...muru niitma.Musi musi ,ma armastan sind."
"Mina sind ka."
Ja siis ta lõpetas kõne .

(Tagasi sinu poole)

Ärkad sellepeale et sul on palav.Vaatad uniselt kella ,mis näitab kella pool kuute õhtul .Jake norskab su kõrval ja sa näed et ta naeratab unes ...

[SikuftAlice]

vaatan teda heldinult.mõtlesin et kui ma nii hilja üles tõusin,siis ma ju olen üleval hommikuni.täitsa päev ja öö lähevad sassi!kõhklesin,kas teda äratada,või mitte?
mõtlesin,et tahaks teada,mida ta mõtleb...ta ju naeratas nii sündsalt.
tulin ideele,et võiks teda "kogemata"üles äratada.noh,kas või siplema hakata.keerasin siis oma külge ja nagu lootsin tegi ta oma silmad lahti.
"kas sa äratasin su üles?"küsis ta nagu juba tavaliseks saanud küsimuse.
"jah ja ei."ütlesin talle poolsosinal,naeratades.:"kell on veel nii vähe.jõuaks veel midagi teha..."
"me ei lähe enam kaljule,"ütles ta meelalt paluva naeratusega.
"seda ma ei mõelnudki."ütlesin kähku.:"me ju ükskord ei jõudnud metsa minna.seekord ehk jõuaksime..."juhtisin ta tähelepanu.
"see on isegi sul hea mõte!"hüüatas ta.
olime päris kähku valmis.köögis kohtasime billyt,kes oli endale natuke kohvi tegemas.
"ja kuhu te lapsed nüüd lähete?"jacob pööritas ta sõnade peale silmi.
"lähme metsa,paps."vastas ta.
"olgu.aga lge varsti tagasi.pimedaks hakkab minema."
"jajah."vastas jacob ükskõikselt.

olime üsna pea jacobi autos.ma olin varemalt eeldanud,et see mets´kuhu ta mind tahab viia asub kaugel,aga tegelikult oli see päris lähedal.
kui ma olin autost välja astunud,ajas külm tuulehoog mind kergelt judisema.õnneks oli õige pea jacob minu kõrval,kes võttis minust kinni.mul hakkas koheselt soe.
"ja mida me saame hämarikus metsas teha?"küsisin,ja mõeldes,miks ma varem selle küsimuse peale ei tulnud.
"oota natuke ,"ütles ta.
olime metsas,kuid kõndisime veel sügavamale.kui jõudsime suurte puude juurde ,mis asetsesid nagu ringis,võttis jacob korra mu õlgadest kinni,ja tahtis et ma paigal seisaks.jäin üksinda,mõistmata,mis nüüd juhtuda võiks.kui mul hakkas natuke igav,võtsin taskust oma telefoni ja nägin,et mulle oli üks sõnum tulnud.avasin selle:"tulen homme tagasi.etu"
läksin hetkeks rõõmsamaks.saan talle ehk öelda,et olin edwardile andestanud.ta oleks rõõmus,mõtlesin endamisi.
kuulsin enda taga samme.pöörasin ennast ümber,ning nägin seal suurt punakas-pruuni hunti,ebaharilikult suurt.hetkeks ehmatasin ära,kuid sain kähku aru kes see oli.ma ainult naeratasin ,ning ütlesin:"vau!"
hunt oleks nagu naernud.siis kadus ta taaskord puude vahele,tuli tagasi inimesena.esimese asjana lausus ta:"vampiire sa ei karda mitte natukenegi,aga kohe kui näed ülekasvnud hunti,ehmatad ära!"ning ta lagistas naerda...

[Miss Swan]

Sa naeratasid vastu .Siis ta tuli rutuga su juurde ja võttis sult ümbert kinni.
"Ma tean mis me võiks veel teha." ütles ta nüüd salakavalalt.
"Las ma arvan." ütlesid sa ainult ja surusid oma huuled ta tulikuumade huultele.
Siis tundsid sa ,et keegi jälgib teid...

[SikuftAlice]

alguses üritasin sellest mitte välja teha,sets ei tajtnud tema suudlemist lõpetada.kuid siiski hakkas see lõpuks närvidele käima.
"kas sulle ei tundu et keegi meid jälgib?"küsisin.
"ma ei tea.minuarust mitte..."vastas ta ning vaatas ümbrust.siis jäi ta pingelisemalt vataama ühte põõsast kaugemal puude vahel.siis kostus sealt sahinat...

(kui sina kirjutad lühidalt siis mina kaa,VOT!)

[Miss Swan]

(sorrrri ,kui ma ei mõelnud välja kes seal oleks)

Siis kuulsid sa kiljatust ja näete et keegi kukuks põõsast välja.
See oleksin mina.
"Mis sa siin teed?" küsid sa hämmendunult ja sa näed et Jacob vaataks ka suurte silmadega mind .
Ma hõõruksin pead ja siis tõuseksin püsti.
"Vabandust jah", ma naerataksin "ma olen sinnapoole teel." Ja näitaksin paremale.
Jacob hakkab küsima :"Mida-" kuid ma lõpetaksin .
"Shhhhh.Ma teen väikestsorti üllatust siin Edwardile.Olge nii ,nagu mind poleks onju.Või ärge olge kah." ja siis naerataksin.
Tuleksin teie poole ja kallistaksin teid.
"Ma tean ,et teil on palju küsida.Niihea et sa terve oled", kallistaksin uuesti sind "niihea et sa tema eest hoolitsed",kallistaksin uuesti Jacobit ja kiiresti vuristan lõppu "aga ma pean nüüd minema ma helistan teile hiljem.Amelege edasi ,ma juba lähen.Tsau,näeme varsti."
Ja kõnnin paremale ja kaon metsavahele ära.
"Kas see mis praegu juhtus oli reaalne?" küsis Jacob nüüd sulle otsa vaadates.

[SikuftAlice]

ma vaatan veel suurte silamdega sulle järele,kuigi sind enam ei näinud.
"ma arvan et jah."vastasin hämmeldunult,endal veel silmad suured peas.
"päris imelik..."vastas ta mulle.
"jah.mis üllatus?"ja siis jäin ma mõtlema,millega nad jäid pooleli etu lahkumise päeval.näole kerkis mul väike rahulolev naeratus.
"heh.kõik on korras.ma arvan et tean millega ta tegeleb.kas kuulame ta soovitust?"
"jah."ütles ta naeratades.ning jätkasime,sellega,millega varemalt pooleli jäime...
varsti oli kottpime ja mul hakkas külm,vaatamata,et ma pidevalt olin jacobi soojas haardes.
soojas autos hakkas uni kähku peale tikkuma.see oli siiski vist esimene kord,kui ma forksis olles autosõidu ajal ei ole maganud.
seekord isegi kõndisin omal jalal voodisse,jacobi sooja kaissu...
nägin unenägu.seal oli kõik valge.nägin etut.ta oli valges kleidis ja nuttis.jooksin ta juurde üle rohelise välja,mis rohendas kollase päikese käes.
"mis juhtus?"küsisin haleda häälega etust ümbert kinni võttes.
ta nuttis veel edasi.nii ahastav oli kuulda teda nutmas.
"palun,ütle mulle."palusin uuesti.
siis lõpuks hakas etu raskendatult nuuksudes rääkima:"ed...*nuuks*ward...jättis..*nuuks*.mu altarile,et *nuuks* teda tappa."ning siis hakkas ta uuesti kõva häälega nutma.
mul hakkas ka endal nutt kurku tulema,kuid hoidsin ennast tagasi.ma isegi ei teadnud,miks ma valisin selle suuna aga ma nägin eemalt hunti ja päikese käes helendavat kogu.nad valmistusid üksteisega võitlema.hakasin nende poole jooksma,vahepeal karjudes,et nad seda ei teeks.
kui edward asus ründe positsioonile ,karjusin:"edwrad!ei!ära tee seda!lõpetage!"
kuid siis käis üks kraks...
päike läks pilve taha ja edward lõpetas helendamise.ta kätel oli elutu hunt.edwardi hambad olid veel loomal kõris.ma vajusin põlvili.ma ei saanud aru,kas oli see luupainaja,või tegelikkus,sest see kõik tundus nii reaalne.
hakkasin ahastunult nutma...
tundsin enda ümber sooje käsi.ma nüüd teadsin,et ma olen ärkvel ja see kõik oli uni,kuigi mu silmad olid lahti,jooksis unenäo viimane osa pidevalt mu silme eest läbi ja am ei suutnud nutmist lõpetada.
"rahune..."sosistas jacob mulle kõrva,kui ta hoidis minust ümbert kinni ja hoidis mu käsi eest kinni.
"mis juhtus?"küsis ta;"kas nägid halba und?"
ma ainult noogutasin.
"ma ärkaisn üles,kui sa oma küüned mu käsivarde lõid."ning ta näitas mulle oma lihaselist kätt,millel olid nüüd ümberringi 10 sinist täpikest.
"vabandust,"pomisesin.
"pole midagi.jää nüüd magama."sositas ta uuesti,ning ma uinusin ,seekord unenäotusse unne...


(MUIDE MA EILE ÕHTUL KIRJUTASIN ILGEMALT PIKA JUTU SELELST KALJUkohast,aga siis midagi läks valesti ja see ei läinud läbi,see teine variant ei olnud nii hea... :/)

[Miss Swan]

(ohoh )
Ärkasid ülesse kohvilõhna peale .Ja sa tundsid et Jacob oli su kõrval ,kandik käes kus peal oli hommikusöök.Ta naeratas nähes et sa tõused ja ta ütles ruttu:"Hommikust."
Tõusid istukile,hõõrusid silmi ja tegid tänuks talle musi .Ta naeratas ja lükkas kandiku sinu juurde ja ütles :"Muide ,Etu helistas.Ütles et ta üllatus õnnestus.Mis üllatus?" küsis ta nüüd kulm kortsus.
Sa võtsid kandikult kohvi ja naeratasid talle...

(Lähme tagasi minu üllatuse juurde)

"Edward?" küsin telefonis samal ajal kui metsas kõnnin.
"Olen siin." naeratas ta mulle telefonis.Ma teadsin et ta naeratas.
"Kas sa igatsed mind?" küsisin ja jäin nüüd seisma.Nägin Cullenite maja.
"Otseloomulikult.Kas sa mind ka igatsed?" küsis ta natuke kurvema hääletooniga.
"Ma igatsen sind tohutult." ütlesin kurva häälega ja naeratasin omaette ja mõtlesin ,kui hea plaan mul on .Ainult paar asja võiks veel valesti minna.
"Edward ,mida sa pragu teed?" ja mu hääles oli tunda uudishimulikust.
"Olen köögis ja vaatan õue seda puud kus me..."
"..kus ma alla kukkusin ja sa püüdsid mu kinni." itsitasin kui tuletasin meelde.
"Jah.Ma ikka veel mõtlen ,miks sa üldse sinna ronisid?" küsis ta mult,nagu tahaks vastust teada.
"Mõni teine kord räägin",ütlesin ja siis lisasin lõppu "ma luban et räägin."
"Olgu."nõustus ta minuga.
"Kuule ,kas sa oleksid nõus minema sinna puu alla ?" küsisin .Ma nägin seda puud ,see oli ainult umbes viiekümne meetri kaugusel minust.Vaikus oli toru teisel pool.Ma niiväga lootsin et ta ei nuputa midagi välja.
"Olgu?" küsis ta nagu poleks kindel ,mida ma praegu küsisin.Ühtäkki nägin kuidas ta istus täiuslik ise,seal puu all.
"Olen siin." vastas ta mulle.Mõtlesin et ainult üks probleem on..
"Ma tunnen su lõhna." ütles ta mulle telefonis ja ta vaatas ümberringi.Vaatasin jahmunult teda põõsa tagant.
"Võib-olla ma igatsen sind tohutult,et juba kujutan asju ette." ütles ta mulle ja kergendusin sellest.Olin hiilinud juba päris tema lähedale ja mu suu peal püsis naeratus .
Ütlesin vaikselt,kuid mitte enam telefoni :"Edward?"
Nägin kuidas ta vaatas ümberringi ja siis tõusis püsti.Ta seisis liikumatult ja vaatas ümberringi nagu oleks kindel ,et on hullumas.Astusin varjupaigast välja...

[SikuftAlice]

"küll mul on hea meel sind näha kallis."ning sa suudlesid teda.
kui ta hetkeks lõpetas ,siis ainult sellesk et sulle öelda:"ma olen nii õnnelik,et sa siin oled,"ning ta surus uuesti oma huuled sinu omade vastu.
"sa oeld kindlasti läbi metsa tuhnimisest väsinud.lähme parem jätkame toas."ütles ta,võttis su sülle ning sammus maja poole.

(pöördume la pushi )

jõin tassitäie kohvi ära ja tundsin,et rahutu öö hakkab väsimuse kujul kaduma.siis silmitsesin jacobi paljast käsivart,kus olid need samad sinised küünejäljed."jah,nii et see siiski juhtus."pomisesin omaette,kinitamaks endale,et see polnud uni,et ma teda küünistanud olin,ning et ta tõesti pidi mind tugevasti kinni hoidma,et ma ei vigastaks kedagi.
"sa mäletad mis sa unes nägid?"küsis ta umbkaudse häälega,et mitte eriti mu tähelepanu äratada.
"jah."vastasin,väsinud häälega.
"sa nutsid...ja karjusid,et me ei võitleks...mida sa õieti unes nägid?"
"ma nägin...et sina ja edward võitlesite...ja..."jäin hetkeks vait.:"ma nägin,kuidas ta su tappis."
"ära muretse.see oli kõigest uni."kui ta ütles sõnad KÕIGEST ja UNI käis mu südamest vabin läbi.ei ,see ei olnud uni.see tähendab millegi halvema tulekut,seda ma teadsin sisimas.
"etu tuli eile.ta üllatus on tehtud.ehk läheme teda nüüd vaatama?"
"olgu.aga palun,ära seekord satu cullenitega pahuksisse."palus ta mind.
tegin oma näol liigutuse,nagu paneksin suu lukku ja viskaksin võtme üle õla...

[Miss Swan]

Ta vaatas ikka sulle veel anuvalt otsa .
"Ei satu." lubasid ja tegid ta suule pisikese suudluse.
Vahetasid kähku riided ära,võtsid võileiva kaasa ja suundusite käsikäes esikusse.Suurestoas istus Billy ja küsis:
"Kuhu noored lähevad?"
"Me käime Etu juures." vastas Jacob ruttu ,võttis joped ja te läksite õue.
Autosse istudes sõid sa viimase tüki võileivast ja te hakkasite sõitma.
Te püsisite vaikselt kogu tee ,mis eriti ei häirinud sind.Sa vaatasid õue ja mõtlesid ,et mis su perekond Eestis praegult teeb.
Ühtäkki Jacob köhatab.Panid tähele et olete Cullenite maja ees.Sa vaatasid tema poole ja küsisid:"Kas sa tuled kaasa ?"
Ta noogutas ainult .Astusite mõlemad samal ajal autost välja ja siis sa ruttasid ka käe kõrvale ja andsid talle musi.Ta naeratas sulle ja te kõndisite maja poole.Kui te olite juba ukse taga ,nägid et ainult Edwardi auto oli maja ees.Jacob naeratas sulle kiire naeratuse ja vajutas uksekella.
Natukese aja pärast uks läks lahti.Teie vastas seisin mina ,juuksed seganimi ja põsed õhetades.Nägi et mu topi üks õlapael oli õla pealt maha kukkunud ja ma ei näinud üldsegi välja ,nagu oleksin äsja ärganud.Tegin silmad suureks ,kallistasin teid ja kutsusin teid sisse...

[SikuftAlice]

"hei,etu."ütlesin ma:"päris tore sind SELLISES seisus näha!"naeratasin talle ning pilgutasin põgusalt silma."kas tulime veits halval ajal?"
"ee..."venitas etu.
"ei,üldsegi mitte,"vastas edward kes ilmus etu selja tagant välja.
"ma näen ,et te olete üksinda kodus..."vastasin kavala alatooniga.
"kus teadsid?"küsis etu hämmaldunult;"kas sul on ka nüüd selgeltnägija võimed?"
"ei ole "naersin talle."muide,kas ülaltus on juba tehtud?"
"üllatus?"küsis edward.
"see oligigi üllatus."vastas etu,kele hääl kostus nagu oleks ta nurka surutud.
"mis see?"küsis edward uuesti.
"noh,SEE!"vastas etu juba kannatamatult.
edward köhatas.
"kas ma saaksin sinuga omaette rääkida ,korraks?"küsis etu,ning tiris mind enda järel ülessse oma,või edwardi või nende mõlema tuppa.
"kuule,ma tahan rääkida sinust ja edwardist."alustas ta vaiknedes.
"kui sa mõtled seda mis juhtus sinu lahkumise päeval,siis meil on juba kõik selgeks räägitud."vuristasin kiirelt.
"miks ta mulle midagi pole rääkinud..."arutlesid pigem omette."millal?"
"siis kui ma haiglast välja sain.ma tean,miks ta oli nii häiritud ja miks teie uks lukus.ja ma ka tean,millega te preagu tegelesite,ning mul on kahju et teid segasime."
"aaa..."ning etu vaatas põrandale,enda ette.nägin kuidas ta näole kerkis kerge punastus.
"kas te üritate last saada?"küsisin lõpuks otse välja...

[Miss Swan]

"Oh ei ." hõiskasin ruttu .
"Okei,ma ainult küsisin üle ,kuna tahtsin asjaga kursis olla." vastasid sa mulle naeratades.
"Ei ,mitte just seda...veel." ütlesin nüüd veel rohkem punastades kuigi sa teadasid et ma punastun väga raskelt.
"Veel? Mis ennem seda siis ?" küsisid sa hämmastnunult ja istusid voodi serva äärde.
"noh..",venitasin ja istusin su kõrvale. "sa tead ju et me oleme poolteist aastat juba koos olnud.?"küsisin üle.
"Jah ,tean." oli natuke vaikus ja siis su silmad läksid suureks ja küsisid:
"Kas ta...? Kas ta kavatseb sind ...muuta ?"
"Ei,ei." vastasin nüüd natuke rõõmsalt aga samas ka nördinult .
"Vaata",ma jätkasin "noh ,Edward on hakanud mult küsima et mis meelt ma oleks kui me...kihluks." punastasin ja vaatasin sulle otsa ...

[SikuftAlice]

"te kavatsete abielluda?"küsisin rõõmsamaks muutudes.
"e...jah"vastas etu veelgi rohkem punastades.
"see on ju tore!"
"on küll.ma arvan."
"sa arvad?mida sul siin veel arvata on? see on ju väga hea!aga mida sinu vanemad sellest arvavad?"küsisin nüüd kahtlustavalt.
"nad ei tea veel sellest midagi.ma ei ole nende arvamuses kindel."vastas etu ikka veel mõtlikult.
"kas ma olen pruutneitsi?"küsisin tibiliku alatooniga nipsakalt.
"kui sa soovid et alice sind pasteeriks..."naeratas ta juba laialt.
"kui juba tasuta meikar ja stilist siis muidugi."ning nii naersime koos.

läksime alla tagasi.edward ja jacob seisid mõlemad samal kohal,kuhu olime nad jätnud.ainuke erinevus oli see,et nad jõllitasid üksteist päris tigedalt.
vaatasime etuga üksteisele otsa.nagu oleksime üksteise mõtteid lugenud,võttis etu edwardilt ümbert kinni ja mina võtsin jacobi käest talle öeldes:"jäta nüüd...see et mina ei tohtinud jamadesse sattuda,ei tähenda et sina seda võiks."vaatasin talle paluvalt otsa.
"olgu.lähme teeme midagi.lähme täna port angelesse?"
"olgu."
ta tiris mind endaga ukse poole kaasa.enne kui ma uksest väljusin ütlesin:"jätkake."ning naeratasin laialt ,pigutasin silmagi ja tõmbasin enda järelt ukse kinni...

[SikuftAlice]

edward tuli etule lähemale.
"kas kuulame ta nõuannet jätkamise osas?"küsis ta kavalalt,ning hakaks etu kaela suudlema.
"peaks jah,"ütles etu silmi sulgedes:"ehk jõuame lõpuks lõpuni ka?kogu aeg segatakse vahele..."
edward naeratas,etu tundis seda oma kaelal.edward hakaks temalt riideid seljast tirima,samal ajal,kui etu tema särginööpe avas...

[Miss Swan]

(ARHH ,sa pead siis NII tegema ? ?!?!! Ma siis närin kätt ja üritan padjaalused mõtteid toppida voodi alla! ) Täitsa hull tsikk oled
(ma siis kirjutan natuke ,ja naudin sellest )

Ta tõstis mu ja ühtäkki olime juba magamistoas.Ta pani ettevaatlikult mu voodi peale pikali ,nagu oleksin asi ,mis kergelt läheks katki.
Ta tuli mu peale ja mul käis pea ringi kuna ma ei olnud hinganud tükk aega.
"Edward" sosistasin ja lootsin et ta lõpetaks.Ta ei lõpetanud vaid suudles mind minnes allapoole.
"Edward!" hüüdsin nüüd näost punasena.Ta lõpetas kohe ja vaatas mulle hämmastunult otsa.
"Kas sulle ei meeldigi?" küsis ta kurvalt.
"Meeldib ,meeldib",kiirustasin talle öeldes ja naeratasin "aga las ma natuke vahepeal hingan ka."
Ta naeratas ja tuli mu kõrvale pikutama.Hoidsime käest kinni ja ootasime kui ma uuesti korralikult hingata sain.Siis ma nägin ta silmist et ta oleks igahetk valmis uuesti alustama.
Ta juba tuli poolenisti mu peale kui ma ta alt ära lipsasin.Ta vaatas uuesti hämmastunult mulle otsa ,kui ma seisin voodi kõrval.
"Mis nüüd on?" küsis ta ettevaatlikult.
"Püüa mind kinni kui tahad mind endale." naersin ja pistsin juba jooksu.Teadsin et mul poleks mõtet joosta kuna ta saaks ikka mu kätte .Minu üllatuseks olin juba jõudnud treppidest alla aga temast ei olnud märkku ,et ta tuleks.Jäin solvunult seisma ja siis läksin diivanile istuma.Kui olin istumas ,tundsin kuidas keegi haaras mind külmade kättedega mind oma sülle...

(tagasi sinu juurde)
Olite Jacobiga autosse pugenud kuid siis nägite et vihma hakkas sadama.
"Täna tuleb torm ,kas lähme millalgil teine päev sinna." küsis ta vaadates sulle silma ja sõbralikult naeratades.
"Olgu." vastasid sa ainult ja tegid talle musi huulte peale...

[SikuftAlice]

(huvitav,me polnud nagu kuhugi minemas... )


"kas see tähendab,et me läheme koju?"küsisin,nau oleksin eile sündinud.
"jah.ega meil pole ju mujale minna."ning ta naeratas mulle.

varsti olime tagasi.billyt kodus ei olnud.
"mida me teeme?vaatame telekat?"küsisin,sest mul oli juba tõsiselt igav.
"mul on parem idee"ütles ta,naeratedes mulle.
ma vaatasin talle otsa.ma seisin parajasti seina ääres,kui ta mulle lähenedes mind nurka surus.ta nõjatus aeglaselt allapoole ning suudles mind.ta hoisid mind tugevalt seina ääres.kui ta mu ümbert kinni võttis ,astus uksests isse billy:"tere!kas kedagi kodus ka on?"'
"oh,tore."ütles jacob pettunult."
"mh,"vastasin talle sama hääletooniga.
"kähku!ta tuleb siiapoole"ning jacob tiris mind enda laua taha,ulatades minu kätte mingi raamatu,ise istus ta laua taha ja teeskles ,et ta õpib.mina ise ei kuulnud,et billy oleks toa ukse poole tulnud,kuid seal ta nüüd oli,ukse peal meid vaatamas.
"hey ,billy!"hüüdsin ma sõbralikult ja üritades mitte hingeldada.
"tere jah.mis te teete?"
"õpime paps."vastas jacob keskendunud häälel.
"kuidas etul läheb?"küsis ta.
"tal läheb hästi...edwardiga ka."vastasin.
"mhm,"vastas ta ning läks elutuppa...

[Miss Swan]

(Te olite minemas Port Angelesse ise kirjutasid veel )

Samal sekundil kui Billy lahkus Jacobi toa ukselt ja uks läks kinni ,oli ta sinu kohale nõjatunud .
"Kuhu me jäimegi?" küsis ta ja naeratas sulle oma pimestavat naeratust.
"Sinna kus on üks pluss üks." vastasid sa hingeldades.
Ta hakkas su kaela suudlema ja sa sulgesid silmad.Tundsid kuidas ta ütles su kaela vastu : "Kaks?"
Sa naeratasid ja ta siis vaatas sulle silma.
"Õigesti vastatud." ütlesid ainult ja hakkasid teda suudlema.Kuulsid kuidas ta pomises su huulte vastu :"Ma olen üpris hea matemaatikas." ...

[SikuftAlice]

(sorry,ma väsinud.mäletad? )

kui juba asi väga hoogsaks läks,tõmbas ta mind tugevasti enda vastu.veel mõne aja pärast vedas ta mind voodisse,kus me jätkasime matemaatika õppimisega...


(samal ajal cullenite pool)

paari tunni pärast ärkas etu üles edwardi kõrval.
"tere unimüts."vastas ta etule naerulsui.
"tere jah."naeratasid vastu."sinu kohta ei sa vist sama öelda,et sul unega probleeme oleks."
"jah.vähemalt psühholoogi juures ei pea käima!"naljatles ta.kas sa hakakd varsti ennast valmis sättima?esme kavandas suure öhtusöögi ja ma olen kindle,et sa ei taha sellest ilma jääda."
"nad on kodus???"küsisd sa ehmunult.
"ei,tahune.nad on paari tunni pärast alles tagasi."
"siis me võiksime ju jätkata..."

[Miss Swan]

(Ohsajummel ,ega ma mingi masin pole)

"Olgu." vastas ta mulle salakavalalt naeratades.Tundsin kuidas ta külm keha jahutas mu keha ja mul käis külmavärin läbi .
"Tegelikult.." ütlesin talle ühtäkki.
"Hmm?" küsis ta samal ajal võttes mind oma kaissu.
"Ma eelistaksin praegult rohkem kaisus olemisele." vastasin talle naeratades ja pistsin pea ta rinnale .
"Hmm." mõmises ta ja hakkas mu juukseid silitama.Olime nii umbes tund aega kuni mulle tuli meelde ,et teised tulevad koju.
"Edward?" küsisin nüüd ja vaatasin ülesse tema poole.
"Mis on?" küsis ja vaatas mulle otsa .
"Mis ma selga panen?"
"Sa ei pea midagi panema ,mulle meeldib nii." ütles ta mulle naerdes ja piilus teki alla.
"Einoh ,ma mõtlesin õhtusöögile." turtsatasin naerda .
Tõusin voodist püsti ja kõndisin garderoobi.Hõikasin sealt Edwardile:
"Kas see on pidulik või tavaline?"
"Pidulik." vastas ta mulle.
"Mida?!" olin juba garderoobi ukse juures ja ta naeratas mulle .Küsisin uuesti :"Mis me nüüd tähistame?"
"Eks me saame teada." ütles ta samal ajal silma pilgutades ja kobisin uuesti teki alla ta kaissu...

(Tagasi teie juurde)

Ärkasid ülesse sellepeale et keegi hirmasti norskas su kõrval.Vaatasid Jacobi poole ,kes oli pooleldi voodist välja kukkumas .
"Jake ,ärka." ütlesid sa tasakesi ja kergelt raputades.
"Hmhmm,mis on?" küsis ta uimaselt.Sa naeratasid .
"Tule siiapoole ,sa kukud muidu voodist välja." ütlesid sa naerdes.
"Mulle see sobib." vastas ta ikka veel uimaselt ja nihutas ennast sinupoole ja võttis su ümbert kinni.Hetk hiljem kuulsid kuidas ta uuesti hakkas norskama...

[SikuftAlice]

"oh,"ohkasin ma.
vaatasin talle natuke aega otsa,kuigi ta magas.kui ma talle sedaviisi otsa vaatasin,vaadates,kuidas ta magab,hakkas ka mulle uuesti uni peale tikkuma.
kui ma olin just uuesti tukkuma jäänud,helises mu telefon.jacob selle peale ei ärganud.
"oeh,mis see etu nüüd siis helistab?"küsisin endalt natuke tigedalt,sest olin niivõrd unine.
"jaa."vastasin väga unise ja väsinud häälega,taipasin et seda ei olnud kuulda,siis köhatatasin oma hääle puhtaks,ning vastasin uuesti:"JAA!"mis kostis pigem varese kraaksumisena.
"tere!"vastas teiselt poolt edward.
"ee,miks sa etu telefoniga helistad mulle?"küsisin.
"sest muidu poleks sa ehk vastu võtnud."
"aga...mis siis on?"ma tegelikult ei kuulnud eriti seda,mis ta mulle öelnud oli,sest hakaksin uuesti magama jääma.
"meil tuleb täna suur pidusöök.etu sõbrad võiksid selle juhul ka seal olla."
"mäs?!"küsisin ebaviisakalt viisakuse kuningalt:"kas pidulik riietus siis?
"jah.seda küll.väga hea oleks ...kleit ja smoking."
"ahah.olgu siis"ning teiselt poolt pandi kõne kinni.
hakaksin uuesti tukkuma jääma ,kui järsult tõstsin oma pea üles:"MIDA?"
jacob kergelt avas oma silmad.
"ma kuulsin vereimeja häält.mis toimus?"küsis ta silmi hõõrudes.
"me peame täna nende juurde mingile erilisele pidusöögile minema."vastasin.mulle see ei meeldinud,sest kleidid ei ole minu rida.
"ohhooo!õhtusöök!"ütles ta elavnedes.
"jah,aga riietus peab olema pidulik..."ütlesin pettunud häälel.
"eh,pole midagi.selle elab üle."
seniks,kuni ta läks oma isa kapist pidulikku riietust otsima,vaatasin ma oma kohvrid läbi ja kahjuks oli seal tõesti igaks seitsmeks juhuks väike tumesinine kleit kaasa pandud.oli ka väike must jakike,selle panin endale selga,sest mulle ei meeldinud see,et mu õlad paljad oleks.eriti veel sellises vihmases paigas.
köögist hüüdis jacob:"kas sa oled valmis?"järelikult tema oli valmis.
"jah!"hüüdsin vastu,panin kingad jalga ja läksin esikusse.
jakeil olid seljas tumedamad teksad ,triiksärk ja üks must pintsak lihtsalt peale visatud.mõlemad silmitsesime üksteist riietudes.
jõudsime cullenite pooole.jõudsin vaevu nuppu vajutada,kui alice juba mulle ukse avas:"tere"ning ta embas mind."tere sulle ka..."pomises ja jacobile.
silmasin etut,kes seisis trepi juures.tal oli vapustav riietus.ta oli lihtsalt nii kaunis.
kõik järgemööda tervitasid mind.ma arvan et ainult minu pärats nad üldse jacobit tervitasid.esme ja carlisle olid ehk ainukesed,kellel oli,või vähemalt paistis heameel olevat ,et ja jacob seal oli.
"tsau!"ütles etu,ning embas mind.
"milelst siis kogu see asi?"küsisin talt.
"ausalt öeldes mina ka veel ei tea-"teda takistas esme,kes kutsus meid laua äärde.
"enne,kui me asume sööma,või vähemalt mõned meist"ütles naljatedes edward,kes paistis olevat pisut närvis."...tahaksin välja kuulutada minu ja etu kihluse..."

[Miss Swan]

(ohsamine pekki!)

(ohh ,ma pean mõtelma välja?)

"Mida?" küsis Rosalie valjuhäälselt.Sa vaatasid ta poole ja sa nägid ,kuidas kõik teda vaatasid .Oli veel natukest aega vaikust ja siis Esme ja Alice juba kallistasid mind ja Edwardit.Siis kõik tulid kallistama meid ,isegi ka Rosalie.Jacob võtab su käest kinni ja küsib natuke vihase hääletooniga ,mis oli rohkem hämmingut:"Mis?Kas sa teadsid sellest?"
Noogutasid talle kergelt ja siis tulid meile õnne soovima.Nägid et Jacob on ümpriski vihane.Läksid siis tema juurde ja võtsid ta käest kinni.Ta pingutas enda näole naeratuse ja sa naeratasid tagasi.Siis...

[SikuftAlice]

siis tahtis ka carlisle toosti öelda,ja kõik asusid teda kuulama.
"loodame teile õnnelikku elu."ütles ta ning kõik lõid klaase kokku,väljaarvatud rosalie,kes seisis teistest veidi eemal,käed rinnal ristis.
"kas teil kuupäev on juba paigas?"küsis esme.
"veel mitte."vastasid etu ja edward justkui ühest suust.siis nad naeratasid üksteisele kergelt kohkunult.
"me alles otsustasime abilellumise asja."ütles edward.
"jah."nõustus etu häbelikult.
"me arvame,et kuna me üksteist nii kaua tunneme,siis ehk abiellume esimesel vabal ajal...noh,nii normaalselt,et jõuaks asju ka planeerida.alice,sina võid kõik pulmad planeerida,esme ja rosalie,"pidas ta hetkeks pausi,vaadates rosaliele otsa,kes põrnitses edwardit tigedalt"te aitate siis alicet ja tegelete ehk toitlustusega..."ning ta võttis etult ümbert kinni.
ma hetkeks vaatasin jacobit enda kõrval.ta oli ikka veel nii vihane.see tekitas kahtlusi,et ehk on tal midagi selle vastu.
"kuule,mis on?miks sa selllele nii reageerisid?"
ta vaatas mulle otsa,ikka veel tige...

[Miss Swan]

Kuid nähes su murelikku pilku ,ta naeratas sulle.Esme palus kõigil söögiga alustada ja te istusite Jacobiga lauda.Sosistan Edwardile midagi kõrva ja ta noogutab tõsiselt.Ta hoidis endiselt mu ümbert kinni nagu ei kavatseksi minust lahti lasta.
"Kullake ,kas sa ei hakkagi sööma?" küsis Esme mult .
"Ei aitäh.Mul pole lihtsalt praegu söögi-isu ().Ma võin süüa hiljem." vastasin nüüd.Esme naeratas ainult ja noogutas.
"Kui midagi ültse üle jääb." kostis Jacob sellepeale tõsiselt.Kõik hakkasid naerma ja isegi Rosalie muigas.
Kui olite söönud,tulite diivani juurde ,kus Alice istus minu kõrval suur paberipinu süles ja küsis pulmade planeerimise kohta.Sa istusid minu teisele poole,tirides Jacobi enda kõrvale.Kuulasid natuke et mida me planeerime ja samas vaatasid ümberringi mis teised tegid...

[SikuftAlice]

siiski ma nägin,et rosalie ei ole eriti õnnelik nende pulmade suhtes.mind ajas isegi natuke naerma see,et alice sellesse planeerimise asja suhtus,nagu oma elu tähtsamaisse sündmusesse.ta oli niivõrd innukas,küsides pidevalt edwardilt ja etult:"kuidas oleks kui...mis te arvate...?"ja ta eriti tegelikult ei arvestanud sellega,kui keegi talle vastu tahtsi rääkida.ta tegi kõike,nagu looks oma maailma.ta nägi välja nagu laps,kes just oli saanud omale uue nukumaja.ma turtsatasin vahepeal naerda,kui alice edwardilt küsis sõrmuste patjade värvi.
"mis on?"küsis alice minult solvunud häälel.
"ei midagi.ma olen lihtsalt õnnelik,et sa sellesse nii pühendunud oled.ma pole kedagi nii innustatult töötamas näinu,"ta hetkeks põgusalt naeratas mulle,kuid siis asus taaskord märkmeid tegema."miks sa kõik ühe päevaga planeerid?sinan võib veel piisavalt aega olal ju?.isegi kuupäev pole paigas..."tundsin,kuidas jacob minust lahti lasi,kuid ma ei vaadanud ta poole,et mitte enam anda alicele põhjust minu peale solvuda,kui ma talle tähelepanu ei osuta.
"see on väga hea mõte!me võime vahepeale teha ka suure kihlupeo!"hüüdis ta.
"ei,noh,tore."pomises edward,kuigi ta meile naeratas.
vaatasin põgusalt jacobi poole,kes hoidis oma kätt lõua all,intensiivselt mõeldes.miski näris ta hinge,ja ma ei teadnud mis see oli.kui ma ka uuesti küsiks,ei vastaks ta mulle siiski ausalt.
järsku alice jäi vaatama tühjusesse.ta ei olnud siin maailmas.edward ja teised vaatasid kõik kähku teda.
ma taipaasin milels lõpuks asi on,ta näeb nägemust ja kõik ootavad ärevalt,mis see on.ka mind hakkas see huvitama.lõpuks ta vaatas jälle teistele otsa ning ütles mulle otsa vaadates:"sul on ehk õigus,et pulmadega on veel aega."ning ta jalutas paberikuhjaga oma tuppa.
"ta vist solvus nüüd."ütles etu edwardile otsa vaadates.
"ta ei peaks kõike nii tõsiselt võtma."ütles edward talle vastuseks.
tundsin kuidas jacob minu poole nõjutudes mulle kõrva sosistas:"ma pean minema.sam ootab"noogutasin ainult talle.kui ta oli püsti tõusnud,libistas ta mulle peopessa oma autovõtmed.ning läinud ta oligi.

"tänan esme,pidu oli väga tore."tänasin esmet ukse juures.ta sulges minu järel ukse.
jalutaisn jacobi auto juurde,keerasin ukse lahti,ning istusin seekord juhi kohale.panin võtme süütesse,kuid käima veel autot ei pannud.ohkasin ennem.keerasin siis auto käima.sõitsin aeglaselt,sest vihma sadas ja am ei tahtnud kraavi sõita,ka nähtavus oli kehv.jõudes la pushi,hakaks vihm harvenema.ma tulin järeldusele,et alice pidi midagi muud nägema,mida ta öelda ei tahtnud.samas meenud mulle ka mu unenägu,kuidas kõik hetkel toimub nagu ahel...
kui olin auto uksed lukustanud,vaatas juba trepi peale mulle vastu jacob,kelle ülakeha oli paljas ja käed rinnal risti...

[Miss Swan]

Sa jooksid tema juurde ja ta tõusis püsti ,naeratus näol .Ta kallistas sind õrnalt ja suudles sind.Paari inuti pärast läksite te tuppa.
"Tervist!" hüüdsid sa nüüd .
"Tere",sosistas Jacob su kõrva ,samal hoidis su ümbert kinni "ainult me kahekesi oleme kodus."
Sa keerasid ennast tema poole ja ta küsis kavalalt muiates :"Kas tahad õppima minna ,anatoomiat ? ...

(Samal ajal)

"Hmm ,kuidas ma neile seda ütlen." mõtlesin endamisi ,silmad kinni.Avasin silmad ja tõusin voodis istukile,endiselt minu tumesinine kleit seljas.Olin üksinda Edwardi ja minu toas ja mu kõrval,voodi peal lebas telefon.Ma pidin helistama oma vanematele ja teatama uudisest.Võtsin juba ma ei tea mitmendat korda telefoni kätte kuid siis kukutasin selle enda kõrvale.Paari minutilist istumist ja mõtete rändamist kuulsin ,kuidas keegi tuli uksest sisse.Vaatasin ukse poole ja ma naeratasin.Edward naeratas mulle tagasi ja siis ta juba istus mu kõrval .Võtsin ta käest kinni ja ta tegi musi mu huultele kuid siis ta tõstis mu vasaku käe ülesse ,meie nägude vahele...

[Sponsored content]