Re: Mida sa teeksid kui...

[SikuftAlice]

ta tiris su voodi pealt püsti ja nii te seisite voodi otsa juures.siis võttis ta taskust välja väikese must karbi,uurides su näoilmet.sa ei pannud tähelegi,et su suu oli lahti vajunud hämmeldusest ja taibates olukorda.edward muigas su näo peale.siis lange ta ühe põlve peale ning naeratas sulle:"irene ethel,kas sa abiellud minuga?"ning sa kuulsid kuidas ta hääl kergelt värises.
sa alguses ainult maigutasid suud,sest sa ei teadnud mida öelda.
"m-m-a.e...JAH!"karjusid sa ennast kokku võttes lõpuks välja.
edward pani sulle sõrmuse sõrme,ning ikka veel su kätt hoides tõusis ta aeglaselt püsti,seistes su kõrval.sa imetlesid seda imelist teemantsõrmust.
"nüüd on asi ametlik."ütles edward vaikselt sulle kõrva sosistades.
"ohhhhh..."ei suutnud sa midagi muud öelda.
edward hakkas sind suudlema,sa olid ikka veel nii hämmingus,et ei suutnud talle alguses vastata.
lõpuks võtsid sa ennast kokku,ning te istusite voodi servale ,üksteisele silmadesse vaadates... (õhh,kui kenaaaa)

[Miss Swan]

(naah ,on jah)
"Kas sa otsustasid oma vanematele helistada?" naeris ta mulle ja viipas telefoni suundas .Ta teadis et ma ei olnud veel helistanud .Viskasin ennast pikali ja põikki voodisse ,et telefoni võtta.Üritasin haarata seda oma punaseks värivitud küüntega ,aga ei õnnestunud.Siis juba Edward hoidis mu käest ja mu ümbert kinni.Ta naeratas ja siis võttis telefoni.Tõusime istuma ja ta töstis mind enda sülle.
"Me peaksime väiksema voodi ostma." kurtsin.
"Mis ,kas sulle ei meeldigi suured voodid?" küsis ta naerdes.
"Mitte liiga suured." vastasin tõsiselt.
"Mulle meeldib",vastas ta mulle naeratades "suurest voodist on kasu." lisas ta lõppu.
"Kuida-" kuid ta katkestas mu küsimuse suudlusega.Ta läks ettevaatlikult pikali ja olin tema peal.Ühtäkki ta keeras mind allapoole ja ise oli peal.
"Tuli meelde." naersin ja pugesin ta alt ära.
"Kas helistame? küsis ta ja me vaatasime telefoni ,mis oli minu jalgade juures.
Lõin telefoni jalaga põrandale ja ütlesin :"Hiljem." Ta naeris ja hakkas mind suudlema...

(ma ei näe teie teksti...aga sa vöid teie tekstist edasi kirjutada)

[SikuftAlice]

(jätame teid siis lõbutsema:D)
"nii,et sul on täna siis tahtmine õppida?"küsis ta minult hämmeldunult.tegelikult ma sain aru,et ta teeskleb sellist imestumust.mõnikord oli ta tõesti liiga kaval ehk minu jaoks.
"jah!ma kohe tunnen kuidas teadmised minust välja voolavad."ning muigasin selle imeliku teksti peale,mida ma tihtilugu suust välja ajan.
"nagu ma juba ütlesin ,oleme me üksinda kodus."ütles ta taaskord kavalalt naeratades.
ta võttis minust ümbert kinni ja me hakkasime uksest sisse astuma.järsku pööras ta ennast ümber ja vaatas keskendunult taeva poole,kus vilkusid kaks üksikut tähte.ma vaatasin ainiti talle otsa.ma soovisin sellel hetkel,et edward saaks mulle oma võimet laenata,et ma saaks ta mõtteid lugeda.et ma saaks killukesegi teada nendest asjadest,mida jacob ei vaevu mulle ütlema,ning varjab minu eest.
"anna andeks,kuid ma pean minema.kas sa saad ilma minuta hakkama?"küsis ta natuke nördinult.
"ma pean siis ootama kuni sa tuled,sest ilma sinuta ei oska ma ühtegi kodust ülesannet valmis teha."ning me naeratasime üksteisele.ta suudles mind põgusalt,ning kadus siis joostes metsa,puude vahele.
ma läksin tuppa ja vist esimest korda kogu minu la pushis ja üleüldse forksis veedetud aja jooksul hakaksin ma telekat vaatama:"emps oleks õnnelik,et ma pole telekat vahtinud."pomisesin endale.jah,ma olin ka samuti esimest korda üksinda.lihtsalt klõpsisn vahetpidamata kanaleid,vahepeal nägin ka käsnakalle multikat...

(cullenite juures...)
lamasite voodi peal ja vaatasite mõlemad lakke.
"ma peaks nüüd vist ikka vanematele helistama.soomes on kell varsti juba 9 hommikul.pean enne kui mu ema tööle läheb helistama..."
"kas tahad et ma lähen,või pean ma sind siin toetama?"
"parem oleks ...kui sa mu kätt hoiaks ja mind ehk plindrist välja aitaks."ütlesid sa oma huult närides naeratads ja hetkeks ,enne kui numbrit valisid,vaatasid põgusalt oma läikivat kihlasõrmust.
"tere ema."ütlesid sa väriseval häälel.
"oh,kallis sa pole vahepeal helistanud,peale lahkumist."ütles su ema murelikul häälel.
"ema ,ma pean sulle midagi ütlema."
jah?"küsis ta .
"ma tahan,et...ma abiellun varsti."puristasid sa välja.
hetkeks oli telefonitorus vaikus...

[Miss Swan]

(ohsakurat )
"Vabandust,ma vist ei kuulnud mida sa ütlesid." ütles ta mulle sellisel toonil ,nagu juba arvasin.Vaatasin Edwardile otsa ja ta naeratas mulle,mis lisas enesekindlust.
"Ma kihlusin Edwardiga." ütlesin nüüd.
"Aga..millal?" sai ta natukese aja pärast küsitud.
"Me arutasime sellest juba paar nädalat tagasi ,aga täna ta kosis mind." teatasin ja naeratasin omaette.
"Ma jätan teid selleüle mõtlema ,et helistage mulle õhtul tagasi ,onju ?" küsisin natukese aja pärast.
"J-jah.Me helistame.Ole siis tubli või...olge tublid ja ma armastan sind."
"Mina sind ka ema,tsau!"
"Tsau." ja ta lõpetas kõne .
Hingasin sügavalt sisse ja välja ja siis vaatasin Edwardile otsa.Ta naeratas ja tegi siis musi mu lauba peale ja ütles:"See on nüüd tehtud."
"Mhm."Mõmisesin ainult ja ta tugevndas kallistust.
"Edward ,kas me läheksime alla?" naeratasin ja siis vaatasin uuesti ta silmadesse.Need olid päris tumepruunid ,mis natuke ehmatas mind.
"Hmm ,miks siis?" küsis ta nüüd imeliku moodi salakavalalt .
"Tahaksin jäätist ja ma arvan et sa peaksid ka midagi hamba vahele pistma." naeratasin nüüd ja tõusin püsti.
"Sul on vist õigus." naeratas ta ja tiris mind endaga kaasa akna juurde.
"Ma tulen kohe tagasi." ütles ta ja suudles mind.Siis ta juba hüppas aknast välja...

(tagasi La Pushi)

Olid juba natukest aega telekat vaadanud ,kui su telefon helises...

[SikuftAlice]

vaatasin oma telefoni ekraani.MU EMA???peale seda,kui edward oli rääkinud minu asemel temaga,polnud ta minuga üldse ühendust võtnud.mul ei olnud abilist,kes aitaks mind plindrist välja.ta kahtlustas midagi.ma tajusin seda.see oli mingi ema tütre vaheline tunne...ma teadsin ette,et nüüd saan ma võimsalt sõimata.värisevate kätega ,üritasin vajutada OK klahvi.see ebaõnnestus paar korda kuid siis kahjuks õnnestus.
"hallo?"küsisin vaikselt ja väga väriseva häälega.
"SA TULED KOHE KOJU!AITAB NÜÜD!MA TEAN ET SA OLED PAHA PEAL VÄLJAS!MA OLEN PIDANUD SINU PÄRATS ENNAST HAIGEKS MURETSEMA.KUI SA KOJU TULED SAAD KÕVA KOOSA KÄTTE!JA SUL TULEB KÕVASTI SELGITUSI ANDA.!"kõne lõppes äkitselt.ma mõtlesin,et mida ma oma emale olen teinud?ma põhjustasin talle hingepiina ainult selle pärast,et natukenegi tunda rõõmu,milleta ma ehk saaksin ilma elada.siiamaani olin ju hakkama saanud.hetkeks ma isegi kirusin etut,edwardit,hetkeks vihkasin culleneid.oma ema pärast.kõige rohkem vihkasin ma ennast.iseennast!et ma olin üldse nii teinud!ma vaatasin ikka veel enda ette põrandale ja tundsin ja nägin,kuidas mu silmad läksid uduseks.üritasin neid nii palju pilgutada,et pisaraid tagasi hoida.ma pidin olema tugev.ma ei saanud ometi nii kergesti nutma hakata!ma siiski ei suutnud ennast tagasi hoida.ma pidin koju minema.jacobist kaugele...teisele poole maakera.
valisin enda telefonilt etu numbri:"hallo?"vastas rõõmus hääl teiselt poolt toru.
"etu...kuule,kas ma saaksin ühte cullenite autot kohe laenata.paariks tunniks?"
"ee...okei.ma kohe räägin edwardiga."hetkeks ei kuulnud ma midagi.kontrollisin oma märgade silmadega korraks ekraani,et ega kõne pole katkenud.
"auto on kohe kohal"ütles ta taaskord rõõmsalt.see hakkas juba närvidele käima,et ta nii õnnelik inimene oli.
kuulsin ühte auto häält.seal oli emmetti dziip.mul polnud õrna aimugi,kuidas see sinna sai,sest nad ei või ju üle piiri tulla...
ma pidin kähku oma asjad võtma,sest billy tuli koju.kui ma tõmbasin jacobi toa ust kinni,hakkasin nuuksuma.ma ei suutnud enam üldse ennast tagasi hoida.põrkasin nuuksudes kergelt billyga ukse peal kokku.ta pööras ümber ja vaatas mulle järgi.ma tundsin ta pilku enda seljal.
"mis juhtus?"küsis ta.
ma ei vastanud talle.viskasin ainult oma koti dziibi tahaistmele ja hakaksin tagasi lennujaama poole kihutama.
saatsin etule sõnumi:*dziip on lennujaama juures.võite sellele järgi tulla.'
küsisin infoletist oma ema poolt broneeritud piletid,ning olin varsti õhkutõusva lennuki peal,ise ahastavalt nuttes...
(cullenite juures)
"see dziibi äraviimine käis ikka väga kähku."ütles etu edwardile.
hetke pärast surises etu juures,laua peal ta telefon.
"mulle tuli sõnum...edward vaata!"ütles ta ning osutas edwardile telefoniekraani.
"miks ta ära pidi minema?mis juhtus?"
edwardi kurgust kostis kerge urin...

[Miss Swan]

(appi ,ma ei oska midagi kirjutada)

"Edward?" ütlesin nagu ema kolme aastasele poisile ,kes on midagi pahaga hakkama saanud ,kuid see aitas.Ta ei urisenud enam .Võtsin ta käest kinni ja vaatasin ta silmadesse ,mis olid samat värvi mis mu juuksed,helepruunid.
"Ma helistan Jacobile et kas ta teab sellest midagi." ütlesin ruttu ja toksisin numbri nüüd elektrisiniseks värvitud küüntega.Mul oli liiga palju vabat aega.
Natukese aja pärast mulle vastas tuttav hääl telefoni teiselt poolt:"Jah?"
"Jacob!" hõikasin kergendunult ja nägin et Edward tardus .
"Mis nüüd on?" küsis ta natuke pahuralt.
"Siku...ta läheb!" sain ainult öeldud.
"Ma tean ,ma sõidan praegu lennujaama." ütles ta häälega ,milles polnud üldse sõbarlikkuse tilkagi .
"Oh..okei.Ma loodan et sa saad ta ennem kinni ,kui ta läheb.Helista mulle kohe,kui midagi juhtub.Tsau." vuristasin ruttu.
"Mhm ,helistan.Tsau." ütles ta natuke sõbralikumalt. Ja lõpetas kõne.Arvasin et ta oli lennujaamale lähenemas.
Istusin voodi peale ja Edward istus mu kõrvale.Toetasin pea ta õlale ja tundsin kuidas uni kippus peale.Edward vist märkas seda kuna ta võttis mu sülle ja kobis koos minuga teki alla.Tundsin kuidas mu silmad vajusid kinni ja kuulsin kuidas ta ütles:"Head ööd kallis." Mõmisesin midagi ebamäärast vastu ja siis uinusin...

[SikuftAlice]

(oehh,raskeks läheb:D)


aga kui sa jäid mõtlema,et miks ma võisin ära minna siis...
"appikene!ta ei saagi tagasi tulla ju!"ütlesid sa istukile karates.:"see on kindlasti ta ema pärast!"
"mida sa ajad,kallis?"küsis edward.
"ta läheb kindlasti ema pärast ära!ta ema on ju nii range ja kui ta alguses siia tuli,siis ta ju ütles et tal tuleb emaga jama!"
"kas see tähendab,et me läheme eestisse?"küsis edward;"sa peaksid magama..."
"ei,ma ei pea magama.lennukis magan.preagu tuleb see olukord lahendada."
nii te istusite kähku autosse,ning hakkasite jacobile järgi sõitma lennujaama pole...

(samal ajal jacob)
ta kihutas kiiresti autode vahel põigeldes.kohmakalt parkis ta oma rabbiti ühe passati kõrvale ning jooksis lennujaama.
"kus ta nüüd elaski?soomes?etu tunneb teda,siis järelikult soomes vist...aga ma ei ole kindel."pomises ta omaette lennukava vaadates.
"pean vist ikka etu ja vereimeja ära ootama."otsustas ta ootama jääda...

[Miss Swan]

(Hahah, meie jutust peaks filmi tegema! )

Valisin värisevate kättedega Jacobi numbri ja kuulasin kuidas see ühe korra kutsus ja siis juba ta vastas :"Jah?"
"Jake!" hüüdsin ma uuesti.Ma ei tea ,mis minus on aga ma alati hüüan inimese nime ,kellega ma räägin .
"Jah?!" küsis ta nüüd kärsitult.
"Me tuleme kohe lennujaama,oleme alla poole tunni pärast seal.Siku läheb eesti ,ema pärast ." vuristasin kõik ette.
"Eesti?!" karjatas ta .
"Jah ,mis on?" küsisin nüüd murelikult.
"Lend Eesti läks kümme minutit tagasi!" karjatas ta uuesti.
"Läks ?!Mine küsi ruttu mis kaudu lend läks ja millal järgmine lend läheb!" määrasin talle.
"Okei ,ma lõpetan ja helistan sulle tagasi." ja siis ta lõpetas juba kõne.Kõik teised lõpetasid kõne,kuid mitte kunagi mina.See oli imelik.
Sõitsime natuke vaikides ,ja siis Jacob helistas mulle tagasi.
"Mis sa teada said?" küsisin ruttu.
"Lend läks Inglismaa kaudu ja järgmine lend läheb Taani kaudu,tunni aja pärast." seletas ta mulle.
"Tore ,me jõuame Eesti täpselt samaks ajaks." ütlesin nüüd naeratades.Vaatasin aknast välja ,ja me olime ainult paari kilomeetri kaudu lennujaamast.
"Me oleme kohe kohal,tsau." vuristasi ja lõpetasin kõne...

[SikuftAlice]

(peaks tõesti tegema filmi...)

olite õige pea kohal.jacob jooksis peaaegu teile vastu.
"lend väljub natuke varem!"teatas ta rõõmsalt.
"see on hea uudis.jõuame enne teda siis kohale."ütles etu ka rõõmustades.
ootasite ,kõige kannatamatum oli jacob,kes käis pidevalt edasi-tagasi.varsti kostis kõlaritest:"lend taani väljub 7 minuti pärast.palume reisijatel asuda pardale liikuma"
"LÕPUKS!"karjus jacob kogemata üle lennujaama.
"rahune,"ütles etu,kes nägi,et jacob oli hakanud natuke värisema,edward krimpsutas ta kõrval selle peale kergelt nina.

varsti olite taanis,ja oli vist hea õnne päev,aga ka see lend tuli 10 minutit varem.saite üsna pea eesti lennujaama...
istusite selle terminali ukse juurde,kus pidi tulema 15 minuti pärast inglismaa lend.
ma olin üks viimastest inimestest,kes lennukitunnelist välja astus.ma ikka veel nutsin.kuigi enam mitte nii nuuksuvalt,sets olin pika reisi peal hakanud juba tuimaks muutuma.olin vist jõudnud ennast peaaegu tühjaks nutta.
"siku!"kuulsin etut hüüdmas.
"appi,ma kuulen juba hallukaid."pomisesin tuimalt.tõstsin hetkeks pead:"ja ma näen ka neid."ning nähes neid tuttavaid nägusid,kes mulle lähenesid,hakkasid mu silmad uuesti märjaks kiskuma.
lõpuks tundsin,kuidas jacob võttis tugevalt minu ümbert kinni ja kallsitas nii tugevalt,et mu ribi hakkasid naksuma.
"ära ,palun,enam nii tee!"palus jacob mulle kõrva sosistades.
"see ei olegi uni?sa oeld päriselt siin?"küsisin kergelt nutuse häälega.
"jah!"ning ta suudles mind selle tõestuseks.
"ma nüüd usun sind"sosistasin talle vastu.
edward lähenes:"kas me võime nüüd tagasi koju sõita?"
"ei,ma pean oma emaga asjad selgeks rääkima.mul on vist abi ka vaja."ütlesin ikka veel jacobi embuses.
"ära muretse.küll me sind juba aitame."ütles mulle etu.

varsti olime rendiautoga minu nõmme linnaosa maja juures.oli plaanitud nii,et jacob igaks juhuks jääb autosse ootama,et ta midagi ära ei rikuks.
edward ja etu pidid ees tähtsa näo ja suurte sammudega lähenema mu emale,kes maja ees juba ootas.et mu ema ei mõits inglisekeelt,pidi edward lihtsalt midagi inglisekeeles midagi ütlema,ja etu nagu tõlkis seda.
"kes te olete?"küsis mu ema rangelt,silmitsedes mind etu ja edwardi seljataga.
etu asus tõlikma:"me oleme ameerika vahetusõpilaste programmist.teie tütar pääses meie stuudiumi õppima,ning ta sai 50 000 dollari suuruse stipendiumi.ta on üks andekamaid,ning me ei sooviks temast ilma jääda."
"mida?misk ma selelst varem ei teadnud?"küsis mu ema .
"sest,et see oli nii ootamatu ja vabandame,et ta niiviisi ameerikasse viisime.kui te ei pahanda,siis me nüüd sõidaksime ehk tagasi,sest on vaja tööd jätkata."
"jah,olgu"mu ema hetkeks kallistas mind.õnneks ta ei märganud mu nutetud silmi.

päeva pärast olime tagasi forksi poole sõitmas autoga.edward hoidis magava etu ümbert kergelt kinni,samal ajal,kui mina ja jacob tagaistmel üksteise kaisus magasime...

[Miss Swan]

(AW,aga see ei lõpe ,onju !?)

Ärkasin millegi imeliku tunde peale ülesse.Tegin silmad lahti ja mulle vaatas otsa Emmett.Kiljusin kuna ei olnud osanud teda oodata ja hüppasin istukile.Ta naeris.
"Kurat ,miks sa pead alati mind niimoodi äratama?!" karjusin talle.
"Sind on nii tore kiusata." naeris ta seda öeldes.
"Einoh ,kas sa arvad et mul on mõnus ülesse ärgata ,kui keegi mind närib?" küsisin nüüd talt vihaselt.
"Edward koguaeg närib sind ,kui sa magad." naljatas ta.
"Väga naljakas." vastasin ainult ja ronisin voodist ülesse.Lohistasin ennast peegli ette ja hakkasin oma juukseid korda tegema.
"Miks sa üldse siin oled?" küsisin nüüd.
"Sellepärast et me oleme kaheksi majas." vastas ta mulle naerdes.
Keerasin ennast ümber ja vaatasin teda suu lahti.
"Kus siis teised on?" sain ma küsitud.
"Jahil." vastas ta naeratades.
"Aga miks sa ei läinud?" küsisin uuesti.
"Kuna ma pean sind valvama." naeratas ta uuesti.
Olin juba veel midagi küsimas ,kuid mõtlesin et ei hakka.Seisin natukest aega peegli ees ja siis läksin voodi peale pikali.Ta ikka veel seisis voodi kõrval.
"Kas sulle anti ülessanne ,et sa ei tohi mind kordagi silmast lasta? küsisin naeratades.
"Jah."
"Olgu." nõustusin ja panin silmad kinni.Patsutasin enda kohal olevat kohta ja hetk hiljem ta istus mu kõrval.
Tegin silmad lahti ja tõusin uuesti istuma.Läksin garderoobi ja valisin riided ,mida selga paneksin:Pruuni topi ja tumesinised teksad.Läksin tagasi magamistuppa ,kus ta ikka veel istus samal kohal,liikumatult nagu kivi.Viskasin riided voodi peale ja küsisin kergelt muiates:"Kas ma saan natukenegi privaatset hetke,et saaks riideid vahetada?"
Sõnagi lausumata kõndis ta toast välja.Vahetasin kähku riided ja läksin alumisele korrusele hommikusööki tegema..
(ma jätkan ,kuna sa pole kohal ja mul on igav )
Tegin külmkapi lahti ja otsisin pidusöögi jääkmeid.Nagu Jacob ütles ,neid ei olnud.Naeratades panin külmkapi kinni,kuna seal ei olnud midagi.Naeratasin sellepärast et ma kujutasin ette ,kuidas Emmett toidupoes käituks.
Sellega tuligi meelde üks asi meelde.Vaatasin ümberringi aga ma ei näinud Emmettit.
"Niipalju siis minu valvamisest." pomisesin omaette.Vaatasin teised köögikapid ka ära,kuskil polnud midagi söögikõlblikut.
"Oh,jäätis päästab koguaeg ära." hõiskasin rõõmsamalt ,kui jäätise sügavkülmast leidsin.Asusin sellega suurdetuppa ja panin teleka käima.Telekast ei tulnud midagi ja panin teleka kinni.Mõtlesin ,et miks Emmett ei ole veel siia tulnud.
"Emmett?!" hüüdsin ja siis jäin ootama ,mis juhtub.Teda ei olnud kuskil."Kus ta on?" mõtlesin endamisi.Jõudsin mõtetega natukest aega rännata kui ärkasin sellepeale et kuulsin auto häält.Vaatasin kõhku õue ja minu imestuseks nägin Jacobi rabbitit.Jälgisin hoolega kuidas ta autost välja tuli ja maja poole sammus.Ta oli üksi.Läksin talle ust avama...

[SikuftAlice]

omaette veel mõtlesid,et mida ta siin üksinda teeb.ta ei pruukinud tavaliselt kunagi siiakanti tullagi.aga nüüd...nüüd oli ta siin.ja tunduvalt ka vabatahtlikult.
avasid ukse:"tere!mis sa siin teed?"küsisid kahtlustavalt.
"e...tere jah.kas keegi on kodus?"küsis ta maja sisemust ukse pealt vaadataes.
"ma ärkasin üksinda.emmett pidi kuskil mind valvama...aga ma ei ole teda nüüd mõnda aega silmanud.ta on kuhugile ära kadunud."
"see on tore."ütles ta nüüd süngelt.
"miks tore?"mida sa tahad?"
"mul on vaja rääkida."ütles ta...

[Miss Swan]

"Ahsoo." ütlesin ainult ja kutsusin ta edasi.Ta tuli täitsa reipalt ,kuigi ma nägin et midagi kripeldab ta hinge peal.
"Meil süüa ei ole ,niiet parem oleks kui sa oleksin omad snäckid kaasa võtnud." naersin ja ta hakkas ka naerma.Siis ta võttis taskust kilesse kääritud võileiva ja naeratas .
Istusime koos diivani peale ja pakkusin talle oma jäätisetopsi põhja.Ta raputas naerdes pead.
"Jake ,räägi mis on?" küsisin nüüd talt ja jälgisin ta näöilmet.
"Mis? Kas ma ei võigi oma sõbrannal külas käia?" naeratas ta mulle.
"Jake,ma tean et sul on mingi mure,räägi." ütlesin talle nüüd tõsisemalt.Nägin et ta kahtles hetkel kuid siis ta hakkas rääkima..

[SikuftAlice]

(palun jätka sina:Dma tahan teada mis edasi läheb ja ma hetkel natu hõivatud,ma olen tagasi,kui s aoeld uue jutu kirjutanud,ma ausalt ka ei oska midagi välja mõelda,pliiiis kirjuta )

[Miss Swan]

(arhh ,ma ei mõelnud midagi välja)

"Ma-" hakkas Jacob rääkima kui samas ma kuulsin suhtkoht tuttava auto häält.
"Emmett." sosistasin ainult ja Jacobi nägu kiskus vihaseks ja ta hakkas urisema.
"Jake,kas sa jääd siia ja käitud ilusti ,või..?" ma lõpetasin küsimuse kuna ma ei tahnud oma sõpra majast välja visata.Ta lõpetas urisemise ja ta üritas mulle naeratada.Samas astus Emmett sisse ,kilekotid käes.
"Emmett?!" hüüdsin nüüd meeleheitlikult.Ta nägi Jacobit ja küsis,kuid mitte vihaselt:"Mis ta siin teeb?"
Jacob tõusis püsti ja keeras ennast Emmettile poole ja ütles:"Tulin Etule külla.Kas see on keelatud?"
Emmett pani ainult kilekotid laua peale.Imestades läksin vaatama mida need endast sisaldasid.Minu imestuseks need olid toitu täis.Mu suu vajus lahti ja küsisin silmad suurelt Emmetti käest:"Sa..käisid toidupoes?"
Ta hakkas mu näoilme peale naerma ja noogutas.Vaatasin Jacobile otsa ja ta ka naeris.Panin suu kinni ,ja võtsin ühe kilekottidest ja jalutasin kööki.Jacob tuli mu järgi ,nelja kilekotiga.Ta aitas mul asjad kappi panna ja Emmett seisis köögi nurgas ,ja valvas meid.Tundsin kui ma oleksin lastaaia laps...

[SikuftAlice]

sa tundsid,kuidas su kõht hakkas suht korisema.järelikult jäätisest eriti ei piisanud.emmett seisis ikka veel seal nurgas ja valvas sind.sulle vahepeal tundus,nagu hoiaks ta hinge kinni,aga mõtlesid et sa oled ju nii kaugel ja võid ka eksida.jacob vahetevahel saatis emmettile kurja pilgu ja emmett vastas samaga.lõpuks sai sul sellest jõllitamisest küllalt.
"olgu.lõpetage!mulle aitab sellest,et te üksteist nii vaatate."sulle tundus,et see isegi mõjus ,sest kumbki vaatas ainiti sulle otsa.
"emmett,kas sa jätaksid meid natukeseks omaette.jacob tahtis minuga millestki rääkida."emmett surus oma käed rusikasse ja vaatas sulle sellise näoga otsa,nagu küsides,miks ta ei või hunti maha lüüa."mine!"ütlesid nüüd veel karmimalt.ta lõpuks pööras ümber.ta läks meelega aeglaselt minema.ta oleks igal muul juhul silmapilk kadunud olnud.kui ta trepist üles sammus,või õigemini trampis,pomises ta kogu aja enda ette midagi,millest sa aru ei saanud.
"olgu.me võime nüüd rääkida."asusid uuesti teema kallale."sa ju tahtsid millestki tähtsast rääkida,nagu ma näen."küsisid mureliku häälega üle.
"ma olen sinu pärast mures."pomises ta.
"mida?misk sa peaks minu pärast mures olema?"naersid sa kergelt ta üle.
"mulle ei meeldi sinu see abiellumisemõte.muidugi olen ma kindele t see ei olnud sinu mõte...olgu ma ütlen,et mulle ei meeldi see,et ta sind muudab.sa siis ei saa aru ,et ta ei tohi seda teha?nad rikuvad sel juhul kokkulepet.peate kõik siit lahkuma.billy tuli eile ka sellega välja,et kuna siku teiega nii tihedalt seotud on,peab ka tema siit sel juhul lahkuma ja mina ei ole see kes reegleid teeb."
"misasja?"küsisid sa...

[Miss Swan]

"Sa ei saa lihtsalt seda teha." korrutab ta mulle.
"Vabandust ,aga arvatavasti Edward tuleb kunagi mind muutma.Ma ei taha tema kõrval olla vanamutike.Ja mis liitub muutmisest.Arvatavasti me kolime varsti ära!" karjusin.Olin juba täiesti endast väljas .
"Rahune." ütles ta mulle äkki .Tapasin et ma olin midagi veel karjunud ja nüüd alles tundsin pisaraid mu põse peal.Pühkisin need ruttu ära.Tundsin ühtäkki ta kallistas mind söbralikult ,et mind maha rahustada.Ta rääkis mulle veel midagi ,aga ma ei pannud tähele kuna mõtlesin nüüd faktile et me kolime siit ära.Lõpuks ,kui olin rahunenud nägin ,et Emmett seisis köögis ,käed risti rinna peal .
"Ma siis lähen." ütles Jacob mulle ,kallistas ja läks...

[SikuftAlice]

ma olin omaette la pushis.emmetti dziip oli ikka veel minu käes.mul oli igav.kuigi jah,jacob alles lahkus.istusin taaskord teleka ette ja klõpsisin kanaleid.varsti mu tähelepanu kadus ja jäin tuimalt lihtsalt vahtima teleriekraani.järsku tundsin sooje käsi oma põskedel.pöörasin enda pead ,et vaadata üle diivaniselja.ta tuli minu kõrvale istuma.
"sa oled tagasi..."ning suudlesin teda kergelt.
"jah...ma igatsesin sind."pomises ta minu huulte vastu.
amelesime natuke aega diivani peal ja järsku käis minust läbi hirmu tunne,nagu oleks midagi tõeliselt halba juhtuma hakanud.
tõmbusin temast järsku eemale ja köhatasin.
"mis on?"kas ma tegin midagi valesti?"küsis ta.
"ei,ei midagi..."vastasin,olles ise mõttes.
"kas sa oled väsinud?"küsis ta uuesti ja ma ei saanud oma mõtteid mõelda.parim lahendus selleks oligi ehk see,et läheksime voodisse,ja ma saaksin korralikult kõige peale mõelda.
läksime magama.ma tundsin,kuidas ta mulle pidevalt otsa vaatab.mina talle otsa ei vaadanud,sest üritasin ta muretsevat pilku vältida.
lõpuks jäin murelikke mõtteid mõeldes magama...
hommikul tõusin varakult.jacob oli juba köögis ja jõi kohvi.
"ma lähen täna linna peale."ütlesin kergelt tuimalt.
"tahad autot?"küsis ta võtmeid juba vibutamas.
"ei.sa ei ole siis veel märganud,et ma pole emmettile autot tagasi viinud?"ütlesin talle kergelt naeratades.
"õigus."ning ta jäi mornimaks.
"ma nii ootan etu ja edwardi pulmi.ma olen õnnelik,et nad on õnnelikud lõpuks."ning märkasin,et jacob muutus närvilisemaks."rahune."sositasin talle.
ta võttis mu näost kinni ,naeratas mulle ning suudles mind viivuks.
"ma pean minema.sam ootab.ma peaksin sulle ütlema,et sa oleksid ettevaatlik...eriti metsa mineku suhtes.meil on metsas võõraid."
"olgu,olgu.hoian metsast eemale."ning naeratasin talle uuesti.
selle hommiku õhkkond oli imelikum ,kui tavaliselt oli olnud.ehk oligi midagi juhtumas?või ehk ma muretsen üleliia?
"ma lähen siis."ütles ta ning suudles mind paar minutit kirglikult.nagu...ei,ma ei mõelnud sellele.midagi ei juhtu!ma pabistan üleliia.mu sisetunne valetab.jah,ta valetab.
lehvitasin talle ukse pealt kui ta metsa kadus.
istusin autosse,käivitasin mootori ja hakaksin sõitma.kui ma hakaksin mööduma kaljust,kus ma olin alla hüpanud jacobiga,mmenusid head ajad.need 7 päeva jacobiga...minu elu õnnelikeim aeg.
järsku mürtsatas miski auto katusele ja tegi juhipoolse küljeukse lahti.sealt paistsid kihvad.kes või mis iganes see oli,haaras see roolist.ma üritasin vastu võidelda aga ei suutnud.siis nägin kuidas auto kihutas kalju serva poole.jäin pidurdamisega hiljaks,ning auto kihutas kaljult alla külma vette.ma tundsin hetkeks valu...

(teises kohas samal ajal)
"edward?mis on?"
"ma kuulen ta mõtteid!ta on siin!"ning ta urises,kadudes järsku minema.
"edward?"jäid sa talle küsides järgi vaatama.

(hiljem haiglas.)
"kuidas see juhtus?"küsisid sa edwardilt,kes oli mõttes.
"see oli üks vampiir.ta lõhn oli kõikjal."ning ta oli sügavates mõtetes...

(olgu,ei jäta pooleli.ma tahan teie pulmi ka näha ikka)

[Miss Swan]

EINOH SIKU,TORE,LIHTSALT FANTASTILINE !
Ma olen suht su peale solvunud et sa nii lõpetasid .
Igatahes ,võiksid uut ka alustada ,kui juba teise lõpetasid .

[SikuftAlice]

olgu olgu,vaata,ma muutsin seda,jätkame,ma taha ikka teie pulmi ka näha.noh,enda oma ka:D

[Miss Swan]

(jutt on suht segane ,ma ei oska endasi kirjutada)

[SikuftAlice]

"me karjaga käisime ühte taga ajamas.see oli väga imelik vampiir.ta teadis kindlalt mida ta teab,"ütles sam;"teised ajavad teda veel taga.osa sinu perekonnast liitusid nendega."
(nüüd tuleb ime koht:D)
"carlisle tuleb."sosistasid sa edwardile.
"emmett,ma olen õnnelik,et sa endale sellise dziibi ostsid.sinu turvarihmad ja õhkpadjad hoidsid suurema õnnetuse ära."
"temaga on kõik korras?"küsis sam.
"jah.käes ainult kerge mõra."
"aga ma pean nüüd uue auto ostma."ütles emmett.
sa tundsid,kuidas sa minu peale solvunud oled:"alati satub jamadesse..."

[Miss Swan]

(ma ei saanud eriti aru ,mis keegi ütles ,aga pole viga ja ma ei saa aru ,miks sa just meist kahest haiglasse satud ,kuigi ma olen kindlasti rohkem õnnetuse-magneet)(ma ei saanud su jutust aru kas sa olid haiglas aga teeme nii)

"Sa pead nüüd vähemalt paariks päevaks haiglasse jääma." ütles sulle Carlisle.Jacob lubas sinu juurde ööseks jääda.

(natuke hiljem)

"Siin on nii kitsas." kiunus Emmett Edwardi volvo tagapingil.Keerasin ennast ja vaatasin taha Emmetti poole ,kellel oli nägu peas ,mis oli naermist väärt.Hakkasin ta üle itsitama ja Edward hakkas samuti.Emmett pomises midagi ,mis oli nagu ta oleks vandunud.
"Emmett." ütlesin nüüd söbralikult naeratades.
"Mis on?" küsis ta trotsilt.
"Su auto oli ju mingi kaks aastat vana?" küsisin talt .
"Jah?" vastas ta mulle ,nagu ei saaks aru ,mida ma taga ajan.Ega ta ei saanutki aru .
"Mõtle kui hea ,sa saad nüüd uuema mudeli osta! hõiskasin .Edward puhkes naerma ja nägin et Emmettile see mõte meeldis.
Olime juba hoovi peal ja Emmett hüppas karulikult autost välja.Nägin aknast kuidas Esme oli välisukse peale tulnud ja Emmett jooksis karulikult Esmele seletama et kõik on korras ...ja talle peab uue sõiduki muretsema.Läksime Edwardiga käsikäes tuppa ja Edward teatas ,et Carlisle tuleb natuke varem koju.Nägin kuidas Esme sellest uudisest läks nii rõõmsaks ,et isegi mina läksin rõõmsaks.Kõik olid suures toas ja arutasid selleüle ,kuidas vampiiri kätte saada.Istusin diivanil ,Edwardi süles kuid tundsin kuidas mu silmad vajusid kinni.Üritasin ennast üleval hoida kuulates ,et see mida Alice õhtusöögil nägi ,juhtuski Sikuga ,kuid asi läks õnnelikumalt.Kui Siku oleks läinud Jacobi rabbitiga...ma ei kuulnud enam midagi ja panin silmad kinni ja samas ma uinusin....

[SikuftAlice]

sul oli rahulik öö.hommikul olid üksinda voodis.sul oli kõhus imelik tunne.aga sa ei teinud sellest välja.edward tuli su juurde:"ja kuidas mu kallike öösel magas?kas rahulik?sa ei rääkinud öösel üldse."
"jah,ma magasin väga rahulikult."
"see on tore."ning ta suudles sind.
"kas sa soovid süüa?"
"ja kuidas veel!"ning läksite koos alla.enne,kui sa muidugi magamistoa uksest välja astusid,tõmbas ta sulle selga siidise hommikumantli.

(haiglas.)
oli juba varasema poolne hommik.ma tundsin,et mul on kuradi kõrini kõigest.jacob magas eemal diivani peal.ma panin kähku ennast riidesse ja sikutasin teda käest.
"ärka üles,me lahkume!"kamandasin teda.
"mida?kas nad lubasid sul minna?"küsis ta uniselt mõmisedes.
ma pidin valetama.pidin ju enne valvearstide saabumist läinud olema.
"eee...jah.hakkame minema.tule nüüd!"ning üritasin teda tirida...

[Miss Swan]

(siidine....hmmm.. ma olen alati tahtnud endale siidist hommumantlit...täielik randomm) ( ja ma vist tean ,mida sa taga ajadd )

kuid ta vaatas sulle sellise näoga otsa ,nagu sa räägiksid temaga hiina keeles.
"Tule nüüd!" kamandasid ja ta tõusis püsti.Lahkusite haiglast ilma kinnijäämisega ja läksite La Pushi ...

(Cullenite juures)
"Kas sa saaksid seda ulatada?" küsisin Edwardi käest.Istusime taga voodis ja sõin kandikult hommikusööki .
"Peekonit?" küsis ta mult silmad suured.
"Mhm ,mis on?" küsisin ja vaatasin talle otsa ja tegin meelega silmad suurteks.
"Ei midagi,sa oled lihtsalt terve hommikusöögi söönud ,mis Esme sulle tegi.Tavaliselt sa jätad üle poole alles ja sul on siis juba kõht täis." arutles ta endamisi.
"Hmm.Mul on lihtsalt nälg.Kas sa saaksid seda ulatada?" tuletasin talle uuesti meelde.
"Jajah." ärkas ta mõtetest ja ulatas mulle viimase viilu peekonist.
Kui sain lõpuks söödud ,läksin pikali kuna olin liiga palju söönud.Edward tuli mu kõrvale ja võttis mu kaissu.Mõtlesin eilsest kuid mu mõtteid hajutas üks asi:mul oli kohutavalt paha olla...

[SikuftAlice]

tundsid,et sul on ikka tõsiselt paha olla.edward hoidis sinust kinni,kui sa üritasid püsti tõusta.ta ei pannud sind eriti tähele.
"EDWARD LASE LAHTI!!!"ta ehmatas selle peale ning lasi sind ootamatult lahti.jooksid kähku vannituppa.
"etu?on sinuga kõik korras?"küsis ta vannitoa ukse tagant.
"kui kõik oleks korras,ma ei oksendaks."ütlesid vaevatud häälega.
"see on arvatavasti sellest,et sa nii palju sõid."ütles edward.
"vist jha."ütlesid sa nüüd juba ukse pealt.
"äkki peaksime igaks juhuks carlislega rääkima.äkki on sul toidumürgitus?"
"ma ei ole kindel,et kas see on vajalik."
"see on sinu tervis etu."
"olgu.ma teens eda sinu heaks."ning läksite carlisle juurde kes alles alustas tööleminekut.

[Sponsored content]