Re: Mida sa teeksid kui...

[SikuftAlice]

kui ka jacob oli autosse istunud mõtlesin natuke omaette.kui ta sirutas kätt süütevõtme poole,panin ma oma käe tema peale:"oota natuke,enne kui auto käima paned,palun,"ning vaatasin talle paluvalt otsa.
"olgu."nõustus ta.
"Mul on vist isegi üks idee..."mainisin talle.
"kas ma saaksin selle teada?"päris ta .
"ehk isegi jah.see on niiii imelik,selles suhtes et nad pidid minema hommikul teatrisse,aga tulid päris varakult tagasi-see tähendab et on midagi väga tõsist lahti.."pakkusin ma.
"ja,see on tõesti imelik,"nõustus ta taaskord:"aga miks sa ütlesid,et ma EHK saan su plaani teada.kas sa ei usalda mulle oma plaane rääkida?"
"ei,asi pole selles.lihtsalt see on nii hullumeelne idee.kohe tõesti hull."
"sa ei ole siis sel juhul ainuke."vastas ta naerdes ja kergelt pead vangutades.
"sul on ...mingi hull idee?"
"jah!tahad seda teada?"küsis ta juba sellise häälega,et asjas PIDI mingi konks olema.aga siiski sai uudishimu minust võitu.
"loomulikult tahaks ma sinu plaanist teada saad!"
"kindel?"
"täiesti!"sõnasin kindlalt.
siis vaatas ta mulle silma,ning ma aimasin,et see idee ei puuduta praegust teemat.
ta nõjatus mulle lähemale ning võttis mult ümbert kinni ja suudles mind.
mõne aja pärast tõmbusin eemale ja ütlesin hingeldades:"see ei ole päris see mis ma plaanisin..."ning naeratasin.
"kas sa plaaninsid midagi veel...hmm..."jäi ta mõttesse,et mida võisin ma mõelda.lõpuks ta otsustas küsida:"mis on siis sinu plaan?"küsis ta allaandvalt.
"mul on plaan,kuidas majja sisse saada!"
"ahsoo."mõtles ta ja ta näost oli näha kerget punastust.
"mu idee on selline,et murrame ukse maha."ning naersin talle lapseliku näoga otsa,samal ajal kui ta mind kohkunult silmitses.
"tead,sa oled täitsa metsik!"ütles ta shokeeritud näoga.
paari sekundi pärst kostus naeruturtsatus:"aga mulle see meeldib"
ma naeratasin tagasi.
"nii,et kas läheme ja murrame nende majja sisse?"
"üritada ju võib!"
ning nii me suundusime läbi kerge vihma ukse poole...

[Miss Swan]

Tulutult pärast paari korralist ukse tagumist ja karjumist,otsustab Jacob murda ukse maha.
Ta kõnnib tahapoole ja siis juba ta võtab hoo ja jookseb vastu ust.Kogu maja sein väriseb .Te proovite kas uks on järele andnud.Pole.Jacob hakkab juba uuesti hoogu võtma kuid siis lendab uks lahti .Seal seisab ärriltunult Edward ,kelle lips ripub kaelaümber lahtiselt ja kaks pluusinööpi on lahti.Sa kohkud.
"Mis siin toimub?" sähvatab ta vihaselt.

[SikuftAlice]

"vabandust,see oli minu idee ust maha üritada murda.kus etu on?ma tahan teada mis toimub?kõik kogu aeg salatsete!"
"see ei ole tegelikult väga sinu asi!"nähvas edward mulle.
"ma tahan etuga rääkida!"nõudsin juba pooleldi karjudes.
"ja miks sa peaks tahtma temaga rääkida?teil pole midagi rääkida!"muutus ta aina kurjemaks.
"kas ma ei või siis oma SÕBRAGA rääkida???"karjusin ma seda sõna rõhutades.
"ma ütlesin juba,et see ei ole sinu asi!"
"oh!kas tõesti ?minuarust on see vägagi minu asi,eriti kui see puudutab ka mind!!!"
nüüd läks juba päris sõneluseks.
mul lõpuks sai kõrini sellest ja karjusin talle:"sa ei vääri tema armastust.mitte oma külma süd..."jäi mu lause pooleli,kui edward mu kaelast pisavalt tugevasti kinni võttis ja mind vastu seina kinni hoidis.ma tundsin et mu pea hakkab kohutavalt ringi käima.õnneks sai edward ennast kontrolli alla ning lasi mu lahti.ma vajusin oimetult otse trepile...

[Miss Swan]

(ohohohh )
Jacob urises Edwardile ja Edward läks tagasi sisse ja lõi enda järel ukse kinni ,et su peas käis valu läbi .Siis Jacob tõstab su ja kõnnib auto juurde ja üritab mitte vihastada et ta värisema ei hakaks.Sa teed silmad lahti ja vaatad Jacobile otsa.Ta keskendub.Sa vaatad nüüd metsa mis ümbritseb Cullenite maja.Ja sa saad aru et see sarnaneb sellega mida sa unes nägid.Kogu situatsioon sarnaneb su unenäoga.Kuid sind vaevab hoopis viha,kurbus,kõik negatiivsed meeleolud mis sulle pähe kargab.
Ta paneb su ettevaatlikult auto tagaistmele pikali ja silitab su pead.Siis ta lööb autoukse kinni ja läheb juhi paigale...

[SikuftAlice]

kui auto käivitub,hakkab mul meeletult paha.peavalu on lihtsalt jube.ma mõtlen,et hakkan jube oksele,aga see tundus lihtsalt valealarm olevat.lõpuks siiski ei suutnud ma enam vastu pidada ja üritasin rääkida:"jake,plaun pea auto kinni..."siis hetkeks kui auto seisma jäi ja loksumine lõppes,hakaks mul parem ja ma vist jäin magama.kui ma uuesti teadvusele tulin oli jacob minu kohale nõjatumas ja vaatas murelikult otsa:"kuidas sa ennast tunned?"
"kohutavalt!"vastasin talle."mu pea valutab metsikult..."
vajusin taaskord ära.kuigi ma olin pooleldi teadvusetu,tundisn,et auto sõidab,sest mu peavalu ägenes.lõpuks sainma rahulikult magama jääda,kuigi pea ei lõpetanud valutamist.
ärkasin hiljem valges ruumis.olin seal üksinda.või vähemalt ma arvasin nii.tegelikult oli seal veel keegi.
"jacob?"küsisin vaevaliselt.
"teda pole hetkel siin.ta läks helistama."tundsin selle hääle ära.see oli doktor cullen.kui mu silmad hakkasid ereda valgusega harjuma,tegin ma nad lahti.minu kohal nõjatus doktor cullen ja uuris mu pupille.
"su kaaslane oli päris vihane,kui ta su siia tõi.mis õieti juhtus?su sõber ei vaevunud mulle seda ennist ütlema."
"edward..."ütlesin vaikselt.
"mis temaga on?"küsis dr.cullen uuesti.
"ta sai mu peale vihaseks..."
"edward tegi seda?"
noogutasin vaikselt,lootes et see ei tee valu,kuigi tegi...

[Miss Swan]

"Hmm,me peame sult peast pilte võtma ,sest arvatavasti see on peapõrutus." ütles ta ainult.Siis ta lisas veel:"Ma lähen räägin Edwardiga."
Sa ainult jaatad ,kuna rääkimine on ainuke asi ,mis ei pane sind kuskilt valutama.
Dr.Cullen vehis midagi medõele et ta peapildid laseks teha ja siis sa vajusid taas unne .
Järgmine kord kui sa ärkasid ,tundsid kuidas mingi kuum asi on su käe peal .
"Jacob?"küsid sa ,et olla kindel kas käest kinnihoidja on ikka tema.
"Jaa,mina siin." vastab ta maheda häälega.Sa teed silmad lahti.Sa pole haiglas vaid Jacobi kodus.
"Mis ,mis ?"küsid sa ruttu tõused ruttu istuma ja vaatad enda ümber.Su pea valutab veel natuke ,aga võrreldes mis valu sa ennem tundsid oli see väike.
"Tss,rahune," ütles ta ainult ja lükkas sind õrnalt pikali "Doktor käskis sul paar päeva pikali olla.Muidu on kõik korras,peapõrutust ei olnud"...

[SikuftAlice]

"ma pean paar päeva pikali olema?"küsisin ahastuses.
"jah.sa ikka pidid teda närvi ajama?"siis ta asus nagu minu eest rääkima ja omaette arutlema:"muidugi sa ei oleks TEMAST seda iialgi oodanud."
tundsin kurbust ,kui mõningad asjad meelde tulid:"ma rikkusin nüüd oma võimaluse kaljult alla hüpata.üldse rikkusin KÕIK plaanid ära!"tundsin ennast väga süüdlaslikult.
kuulsime,et billy tuli koju.
"ma ei taha et ta sind niiviisi näeks."sositas jacob.kuid ta jäi hiljaks,sest billy juba oli toa lävel ning vaatas hämmeldunult ,et miks ma selline olen.
"kas te ikkagi käisite kaljult alla hüppamas?"küsis ta pahaselt.
"ei ."vastas jacob mureliku häälega ning jätkas:"ma loodan et ehk sa saad mõne minuti pahandusteta üksi siin olla?"küsis ta mureliku häälega naljatledes.
"loodetavasti,"vastasin ma ning võtsin oma peast kinni.enne kui jacob jõudis toast lahkuda jäin ma juba magama.
kui ma paari minuti pärast üles tõusin,nägin ma ukse paro vahelt,kuida s jacob seletas mis oli juhtunud.billy oli väga vihase näoga.siis hakkas ka jacob rääkima asjadest,mida ma oleksin väga tahtnud teada...

[Miss Swan]

Aga siis Billy nägi sind ja küsis liiga valju häälega :"Kas sa tahad juua,süüa?"
Sa mõtlesid ainult kahte asja .Üks oli see ,et sa oleksid tahtnud teada ,mida Jacob seletab ja teine oli see ,et miks Billy nii kõvasti peab rääkima? See ei aita kuidagi su peavalu leevendamiseks .
Jacob keerab ümber ja kõnnib ruttu sinu juurde ja pakub sulle tuge.Sa toetad ja kahekesi lähete kööki kus ta paneb su köögilauataha istuma kus Jacob täna hommikust oli söönud. Nüüd Billy tuli ratastooliga sulle lähemale ja Jacob andis sulle vett juua .Sa võtsid vastu ja ta kummardas et su põsele musi teha .Sind juba hakkas häirima et Billy vaatas sellise kõiketeadvanäoga ...

[SikuftAlice]

ma olin pettunud,et ma ei kuulnud salaja pealt,ja see mulle kohe üldse ei meeldinud,et ma ei saanud pikali olla.nad ikka pidid mind kööki vedama!alles tänahommikune põrutus andis siiski tugevasti tunda.ma ei saanud aru,kui see ei olnud nii tõsine asi,siis miks ma kogu aeg lambist magama jäin?
nii siis ma tegingi:asetasin oma käed enda pea alla ja vajusin uesti magama.omaette veel lootsin,et ehk ärkan uuesti sel hetkel üles kui saladusi hakatakse omavahel arutama.seekord nägin ma isegi unenägukuidas ma ajasin mööda maja peavalu tablette taga.ja ma ei leidnudki neid,ning see tegi asja õudukaks!
(jätame nüüd põhilised tegelased hetkeks sinnapaika ning naaseme viivuks cullenite ellu)
...etu kuulis uksekella ning küsis edwardilt:"kas keegi ei avagi?"
"ei,"vastas ta kalgilt.
"olgu,"nõustusid sa vaikselt.
pakkisite sinu asju kokku,sest sa pidid viimaseks koolinädalaks tagasi koju minema,ning võtma oma lõputunnistuse.sul oli ka veel paar asja vaja vastata.
mõne hetke pärast terve üks majasein värises.
"appi!mis see veel oli?"kiljatas etu.
järgmisel hetkel oli edward läinud.sa hakkasid vaikselt allapoole minema minema,et näha,kes oli ukse taga.
kui sa trepi mademele jõudsid,lõi edward vihast raevutsedes ukse kinni ning oli hetkega sinu juures.
"kes see oli?mis juhtus?",kuid edward vaikis ning ei vastanud sinu küsimustele.
kui te üles jõudsite oli ta lõug ikka veel vihast hambaid kokku surudes pinges.varsti ta rahunes,ning pomises omaette:"mida ma küll tegin?"
"mida sa tegid?"küsisid sa pabinal.
"väga halba asja..."vastas ta vaikides:"ma ei jäänud isegi vaatama,kas ta jäi ellu..."
sa istusid nüüd laua taga ja vaatasid vaikselt tema pooole,hämmelduses sellest,et ta ei räägi mis oli toimunud.
te veetsite umbes tund aega niiviisi vaikides,edward peast kinni hoides.
"carlisle tuleb"vastas ta ükskõikselt.
sa vaatasid talle otsa,kuid tema sulle otsa ei vaadanud.ta pilk oli suunatud keskendunud näoga aknast välja.
"ta on üpris vihane..."ütles ta nördinult."ma ei suuda mõelda,miks ta vihane on,aga aiman seda."
"kas sa äkki lõpetaksid juba selle salatsemise!?"küsisid sa ärritunult:"kellele sa siis viga tegid?keda sa arvatavasti tapsid?kes seal ukse taga siis oli?"vuristasid sa ärritunult küsimused ette.
"sinu sõber..."vastas ta kõheldes,kartes sinu reaktsiooni.
"MIDA?!"jäid sa talle suurte silmadega otsa vaatama...

[Miss Swan]

"Miks sa..?" küsisin aga siis lõpetasin kohe küsimuse.
Olime natuke vaikselt ja vaatasime üksteisele otsa .Ta ootas et ma majast välja jooksen või et ma hakkaks talle karjuma või midagi sellist.Aga ma ei suutnud midagi sellist teha.
Siis mulle meenust üks asi.
"Edward." lausisin ma .Vaatasin kuidas ta kergitas pilgu mu peale kuid siis ta langetas pea tagasi alla.
"Edward." Kordasin,tõusin ja tõttasin tema juurde ja võtsin ta külmadest kätest kinni.Ta oli üllatunud.
"See mis Alice nägi..," neelatasin.Vaatasin Edwardi silmadesse ja ta taipas mida ma ajasin taga. Ta jätkas mu lauset :"Mina olin see,kes tegi su sõbrale ...haiget.Ta nägi ju ,et ta sureb?" Arvatavasti ta luges minu ja Carlisle mõtteid korraga.
"Jah",vastasin "aga Alice ei suutnud näha Jacobit.Kui Jacob poleks seal olnud.."
Siis lendas välisuks lahti ja hetk hiljem Carlisle seisis Edwardi toas.Edward lasi mu käest lahti ja kõndis sammu Carlislele lähemale.Läksin siis Edwardi kõrvale ja võtsin uuest ta käest kinni.Nüüd ta pigistas mu käest et mul oli natuke valus aga ma ei hoolinud sellest.Mõtlesin ainult ,et kui palju ma armastan teda.
"Carlisle" hakkas Edward andekspaluvalt kõnetama.Carlisle näos oli ilme mida ma ei olnud ennem näinud.See polnud vihane ja üritasin tõlkida ,mida see endast kujutab kuid siis ta hakkas juba rääkima :"Edward ,kas sa võiksid seletada ,mis siin toimus?" Ta silmab mu poolpakitud kohvrit voodi peal.Ta vaatab jahmunult minu poole mis ehmatab mind aga siis Edward ütles kähku:"Ei ,Etu ei koli meie juures ära .Ta käib ainult vanematel külas."Carlsile näole tekib kerge naeratus kuid see kaob sama kiiresti kui see oli tulnud:"Aga võiksid nüüd seletada ,miks Etu sõbranna tuleb haiglasse,peaaegu peapõrutuses?Ja siis sonib ta sinu nime,et sa olevat vihaseks saanud?" Siis Carlisle vaatas mulle otsa ,et kuidas ma ta küsimusele reageerisin.Keerasin pilgu ülesse ,Edwardi poole ja panin käe ta kõhule .Siis helises mu telefon...

[SikuftAlice]

sulle helistab jacob,kes ütleb,et minuga on suhteliselt kõik korras,aga oleks vaja arsti,sest mu olukord oli läinud halvemaks.
"carlisle,sa pead minema la pushi.sinna on vaja arstiabi."vastasid sa.
"etu,"naeratas ta sulle kergelt,:"kas sa sisi ei mäleta,et ma ei saa ju la pushi minna."
"oih,ma unustasin juba."punastasid sa kergelt.
"ma lähen helistan talle tagasi,et ta tooks ta siia parem.ja sinuga ma veel räägin."pöördus ta edwardi poole,kes pööras pilgu carlislelt eemale.
carlsisle läks allkorrusele helistama...

[SikuftAlice]

(sorry,kogemata saatsin ära poolikult)
üsna pea oli ta tagasi ja ütles:"nad on varsti siin.edward,oled sa kindel et ta tahab sind enam näha?sa ehmatasid ta kindlasti päris ära."
"ma ütlen,et ma tegin seda kogemata!"hakkas edward juba taaskord ärrituma.
"rahune ,edward"ütles etu temalt ümbert kinni võttes.
edward võttis sinult ka kinni.
siis edward vaatas aknast välja ja tema kurgust kostis kerge urin:"nad on kohe kohal."ning siis jooksis ta aknast välja...

[Miss Swan]

"Mis,mis ?" Vaatasin talle järele ja siis pöörasin ennast ümber,et Carlislelt vastust kuulda .Teda ei olnud enam ukse peal.
"Einoh tore." ütlesin ja kukkusin voodile istuma.Vaatasin natukest aega enda põlvi ja mõtlesin et peaks kleidi ära vahetama.Korjasin oma mustad kontskingad kokku ,mis olid mõlemad teisel pool tuba ja võimalikult kaugel teineteisest. Viisin need tagasi voodi peale ja kukkusin uuesti voodi peale istuma .Vaatasin põrandale enda ette ja tundsin kuidas juuksed mu näole vajusid .Üritasin hoida kurvad mõtted eemale .
"Tore" pomisesin endamisi ja lükkasin need kõrva taha ja tõstsin pilgu uksele.Tõusin püsti ja läksin aeglaselt toa ust kinni panema ja siis kukutasin kleidi seljast maha ja tänasin mõtetes Edwardi ,et oli kleidi luku mu selja pealt jõudnud lahti teha .Kummardusin kleiti maast võtma ja kõndisin Edwardi garderoobi ,mis oli kujunenud meie ühiseks .Viskasin kleidi kuhugile nurkka ja tulin garderoobist välja.Siis mu üllatuseks seisis mu ees Edward...

[SikuftAlice]

"olgu,ma otsustasin et ei põgene hetkel ära."ütles ta mahedalt,kuigi ta näost kiirgas kahetsust.
"sa siis ikka jääd?"küsisid sa uuesti üle.
"jah,mis mees ma muidu oleksin siis?"naeratas,millest oli näha,et see oli pingutatud,et sind maha rahustada.
"sa ikka vabandad ta ees eks?"küsisid taaskord.
"jah,ikka."ning te jäite vaikseks.
"kuhu carlisle üldse läks?"esitasid sa taaskord ühe küsimuse.
"ta läks neile vastu,sest jacob ei tahtnud siia enam tulla.ta kannab hetkel minu peale vimma."
"aga kus teised on?kas jahil?"
"jah,aga nad tulevad sinu lahkumise ajaks tagasi,isegi rosalie."ohkas ta."nad on kohe siin.ma arvan et peaksime nüüd allla minema."pakkus edward välja.
"jah,lähme vataame siis,millega sa hakkama oled saanud."ütlesid sa tõsiselt. ja läksite alla...

[Miss Swan]

hmm .kui sa ei pannud tähele ma olin aluspesuväel

[SikuftAlice]

"oota!ma olen ju poolalasti,"seisatasid sa ning vaatasid ennast.
"kahju,et sa kogu aeg nii ei saa käia."ütles edward meelalt sind silmitsedes pealaest jalatallani.
"oota ma panen kähku riided selga"sa jooksid garderoobi ning otsisid esimesed ettejuhtuvad puhtad teksad ning roheka t-särgi.sel hetkel ,kui sa olid tossud jalga saanud,sõitis carlisle auto maja ette ning üsna kähku käis esiuks lahti ja kinni.
"kas sa oled valmis?"küsis edward mornimaks muutumas.sa teadsid,et kui ta saaks,väldiks ta alla minekut,aga siiski ta pidi seda kahjuks tegema.
"jah!olen küll.lähme nüüd kähku!"ning sa võtsid ta käest kinni,ning te läksite suhteliselt kiiresti trepist allla.
nägid,et carlisle on kummardumas diivani kohale.seal ma lamasin.
"kuidas temaga on?"küsisid sa ,kuid ta ei vastanud su küsimusele,ainult vaatas murelikult sulle otsa.sel hetkel käis su südamest läbi imelik torke tunne...

[Miss Swan]

Kiirustan rutuga diivanile.
Ma vaatan sind täiesti segastes tunnetes .
Sa vaatad ainult mulle otsa ,siis Edwardile ja siis pigistad valust silmad kinni.
Carlisle pani tuled kustu.Kõik oli pime.
Lasin su käest lahti ja tõusin püsti .Kõndisin pimesi esimese healõhnalise juurde ja võtsin ta käest kinni .Minu üllatuseks kuulsin et Edward hakkas naerma kuid mitte minu kõrvalt.Sain aru ,et olin Carlisle käest kinni võtnud.Tõmbasin käe ära ja punastades koperdasin teise suunda.Ma ei olnud ikka veel pimedusega harjunud.
"Preili ,siiapoole." kostis täiuslik hääl ja samas tundsin kuidas ta võttis seljatagant mu ümber ja kõndisime koos kuhugile suunda.
Me kõndisime aeglaselt kuhugile poole ja tundsin kuidas mu silmad vajusid kinni .Kuulsin kuidas ta avas ukse ...

[SikuftAlice]

ta viis su hetkeks teise ruumi,kööki.
"laseme carlislel tema eest hoolitseda.nii kaua võime meie omaette aega nautida,"ahvatles ta sind.
"ja mismoodi me omaette aega veedame?"
"hmmm..."tegi ta mõtlevat häält.sa ei näinud,mis nägu ta teeb,kuid ootamatult tundsid sa tema külmi huuli enda omade vastas.te veetsite nii paar minutit.siis tuli carlisle :"ma pean ta siiski haiglasse viima.asi ei olegi nii lihtne ja kerge kui ma arvasin."ning tuled hakkasid jälle põlema.
"ma tulen kaasa!"ütlesid sa.
"ei."ütles edward;"sa jääd ju muidu oma lennukist maha."muretses ta sinu pärast.
"jah,varsti on teised ka tagasi.ma viin ta ise haiglasse,kuhu ta arvatavasti jääb paariks päevaks.hakake nüüd lennuki peale minema."edward käis kähku üleval,ning hetkega oli ta tagasi sinu kõrval,koos sinu kohvriga.
(vaatevinkli muutus)
ma lebasin üksinda elutoa diivanil ja mul oli tunne et tahaks surra,ükskõik,peaasi,et ma sellest kohutavast valust saaks lahti.ma tundsin iivelduse tunnet.ma hakkasin jälle nagu magama jääma.aga seekord kuidagi väga raskelt.mu hingamine muutus vaevaliseks,ning ma ei suutnud ennast enam üldse liigutada.
kuulsin eemalt carlislet ütlemas:"ta võib iga hetk koomasse langeda.pean kähku tegutsema."
hetk hiljem kuulsin enda juures teda ütlevat:"püsi ärkvel"
viimase asjana kuulsin vaid automürinat ning kerget vappumist kuid siis olin nagu mustas augus.eemalt paistis nagu tunneli lõpust valgust...

[Miss Swan]

("Pean kähku tegutsema " ,sorri aga ma naeran ikka veel selleüle)
Sa tegid silmad lahti ja vaatasid enda ümber .Sa olid haiglas .Nägid hetk hiljem et Carlisle kummardas sind vaatama ja ta näole tõuseb naeratus.Sa naeratad vaisult tagasi.
"Kuidas sa ennast tunned?" küsis ta.
"Hmm",mõmised sa.Su pea ei valuta enam.
"Kus Jacob on?"
"Ta läks Billyle järgi ,kuna Charliel oli mingi hädaolukord ja ta ei saanud teda koju viia.Jacob peaks kohe tagasi jõudma.Aga nüüd ürita magada."
"Hmm." vastad sa ainult ja paned silmad kinni.Uni tuleb sulle kergelt .

(muudame natuke vaatenurka )

"Pass?" küsib ta.
"Hmm ,on." vastan.
"Pilet?" küsib ta naeratades ja vaatab mu poole .Arvatavasti talle tuli eelmine kord meelde kui ma piletid Cullenite juurde maha unustasin ja ise olin poolel teel lennujaama.
Sobran käekotis ja tõstan pileti ja näitan talle.
"Tore." vastab ta naeratades ja pöörab pea tagasi teele.Ohkan.
"No kuule",ütleb ta mulle muiates "sa oled ainult kolm päeva ära."Ta pigistas suu kokku sest teadsin et temale on sama raske olla minust eemal,kui minul temast.
"Aga ikkagi ma jään sind igatsema." vastasin nüüd natuke kurvalt.Tõstsin pilgu aknast välja ja ohkasin veel sügavamalt.Lennujaam juba paistis.
"Tegelikult", ütlesin ettevaatlikult ja samas hoides pilku lennukil ,mis tõusis lendu "mulle tuli üks asi meelde ,mille ma unustasin."
"Mis ?!" küsis ta nüüd ehmunult.Ja peatas auto.Olime lennujaama pargipeatuses.
"Sinu." vastasin talle naeratades ja ta suule kerkis naeratus.Ta nõjatus mulle lähemale ja surus huuled mu huulte vastu.Võtsin ta pea tagant kinni ja tõmbasin teda lähedamale.Siis ta hakkas naerma ja ütles:"Kuule ,ma ei saa praegult kaasa tulla", ta võttis mu pea oma käte vahele "kuigi ma tahaks jubedalt ."
Noogutasin ainult ja siis ta juba ronis autost välja ja samal hetkel avast mulle ukse.Komistasin autost välja ja siis kõndisime koos lennujaama ustest sisse...

[SikuftAlice]

hoidsite üksteise ümbert kinni,nagu kaks tudengit,kes suveks kumbki oma teed lähevad...
kõlaritest kostis hääl:"kella viiene lend soome number 478 hakkab reisijaid vastu võtma minuti pärast.palun siseneda turvaväravate juurde."
"see on vist hetk,kui me peame lahkuma."ütles edward masenduse varjundiga häälel.
"jah,"sa tundsid,kuidas su silmad hakkasid märjaks minema.
"ära nuta,"palus ta sind ning siis suudles sind pikalt hüvasti jätuks.varsti olid sa lennukis,ningistusid oma kohale.kui lennuki uksed sulgusid,vaatasid sa enda kõrvale,ning olid õnnelik,et kedagisinu kõrval ei ole,sest siis keegi ei näe,kuidas sa nutad igatsusest edwardi vastu...aknast välja vaadates teadsid,et edward kindlasti vaatab sind kuskilt.
siis ütles stjuardessi hääl:"me alustame õhkutõusu.palun kinnitage turvavööd ning püsige paigal."
mõne minuti pärast olid sa õhus,lendamas kodu poole.
(suundume tagasi forksi)
ma ei tea,kui kaua ma magasin,aga igatahes olin ma ärkvel.
"kuidas sa ennast nüüd tunned?"küsis carlisle uuesti.
"paremini.pea enam ei valuta."kuigi ma olin veel uimane ja oleks tahtnud veel magada.
"see on hea.sa olid ikka päris kaua teadvuseta."ütles ta murelikult.
"ma arvasin,et ma suren.ma nägin unes tunnelit..."
"jah,hetkeks su süda jättis ühe löögi vahele,aga nüüd on kõik korras.siiski pisike põrutus sul oli aga kõik on korras."kordas ta veelkord et kõik on korras.
siis carlisle lahkus,et muud tööd ka teha.
olin mõne minuti üksinda,lamades haiglavoodis,silmad kinni.siis kuulsin,kuidas keegi vaikselt palatisse hiilis.
"jake?"küsisin,lootes et tema.
"ei see olen mina,"vastas edwardi hääl."ma tahan sinuga rääkida..."kuid ta lause jäi poolikuks,sest keegi urises ukse peal.
tegin silmad lahti ja nägin jacobit kergelt värisemas ukselävel ja edward eemaldus palati teise nurka.
"ma räägin sinuga hiljem."ütles edward ning lahkus kiiresti.
"kas sinuga on kõik korras?"küsis jacob ettevaatlikult.ta ei olnud veel värisemist lõpetanud.
"rahune,minuga on kõik korras,ehk sana isegi täna õhtul haiglast välja.kus etu on?"
"ta on arvatavasti juba koju jõudmas."pakkus ta.
siis ta suudles mind otsaette.
"ma tunnen et ma vist tervenesin,"ütlesin naljatledes.
"ma arvasin,et ta tuleb nüüd sind veel täielikult kõrvaldama."vastas ta.
"sa ei pea nii jubedalt muretsema."ma ajasin ennast istukile.
jacob üritas mind tagasi pikali suruda,kuid ma ei teinud tast välja ning tõusin ikkagi üles.
"ära muretse,minuga on kõik korras."kinnitasin talle veelkord.
"olgu .olgu."
sel silmapilgul tuli carlisle palatisse ning ütles:"ma arvan,et sa võid nüüd koju minna.näitajad on head."ning ta kinnitas seda naeratusega.
ma olin seda kuuldes õnnelik...

[Miss Swan]

Ja samuti oli Jacob kellel suu venis kõrvuni.
Natuke hiljem kui te käes kinni haiglast lahkusite kuulsid sa äkki su selja tagant köhatust.
Jacob oli juba ennast ümber pööranud ja nüüd urises .Sa pöörasid ennast kähku ümber ja nägid Edwardit kes vaatas vihaselt Jacobile otsa.Siis ta pööras pilgu su peale ja küsis :"Kas ma saan sinuga nüüd rääkida?" Kuulsid vaevu mida ta ütles ,kuna Jacobi urisemine oli muutunud iga hetkega jubedamaks .
"Jake",hüüatasid sa " rahune maha!" Võtsid talt käest kinni ja ta lõpetas urisemise.Siis sa noogutasid Edwardile ja Jacob ütleb sulle:"Ma ootan autos." Ja kõnnib minema.
"Vabandust et ma sulle...nii tegin", ütles Edward "ma ei tea mis mu sisse läks...ma olin piisavalt närvis juba ,et Etu läheb ära ja te lihtsalt sattusite valel ajal,vales kohas olema .Loodan et sa ei pea viha mu peale." Ja ta naeratas kergelt ,et proovida mida sa sellele kostad.
"Ei ,ma saan aru küll või vähemalt üritan",ütled sa ja lõpuks naeratad vaisult " kuigi kõik ei ole veel mulle selge."
"Hm ,mis siis?" küsib ta uudishimulikult.
"Noh",kostad sa "ma ei saa aru ,miks te nii ruttu sealt teatrist tagasi tulite,nagu oleks midagi valesti läinud." ...

[SikuftAlice]

Ta ei tahtnud eriti mulle vastata.ma nägin,et tal oli ebamugav ja muutsin hetkeks teemat,et ta saaks natuke mu küsimuse üle kaaluda.
"ma saan aru selelst,et sa mu peale tigedaks said.ma olen ise ka osaliselt selles ju süüdi-"ta katkestas mind poole pealt.
"ei!sina pole muus süüdi kui ainult selles,et olid valel ajal vales kohas."
"ei,sellega ma ei nõustu.mina olin see,eks ei ignoreerinud seda,et mind sisse ei lastud ja ei saanud sellest aru,et te ei taha et teid segataks.ja pealegi,mina tulin selle idee peale ,et võiks ust maha murda ja..."taaskord ta takistas mind.
"äkki sa-"siis taaskord takistasin mina teda:"ei,palun kuula mind lõpuni!nii...kuhu ma jäingi.ahjaa!ja pealegi,mina olin see,kes sinuga vaidles ja sind ei kuulanud ning asja edasi ajas."
"oled sa nüüd lõpetanud?"küsis ta kerge muigega.
"ee...vist jah."
"ma arvasin,et mina pean sinu ees vabandama,mitte sina minu ees.sina ju mulle ei tekitanud eluohtlikke vigastusi."ning ta muigas.
"tegelikult ma väga ei ole veel täielikult lõpetanud.kas sa äkki räägiksid ,miks te siiski tulite nii kiiresti teatrist ära?"
ta jäi viivuks mõtlema...

[Miss Swan]

(mina pean mõtlema okay ,it's time for plan B )

"Noh ," ta vastas ja sa nägid kuidas ta otsis õigeid sõnu "no sa kuuleksid ise seda Etu käest ,et vist pole vahet kumb räägib." ütles ta mõeldes.
"Nii,no mis juhtus?" küsid sa uuesti.
"Tegelikult ,midagi hullu ei juhtunud...Me olime natukest aega teatrietendust vaadanud ja meil hakkas igav..Niisiis..", ta neelatas. "Mulle tuli meelde ,et hmm...et meie maja oleks tühi ja ..."
Siis sulle tuli kohale ja sa punastasid .
"Ah sellepärast..hmmm..su lips ja ..."
"Mhm." mõmistas ta ainult piinlikult.
"Okei ,vabandust siis et ma teid...kröm..häirisin." vabandasid sa aga ta ruttas vahele.
"Ei ,sa ei seganud üldse..rohkem Etu vanemad segasid kui helistasid et nad on talle tänaseks lennupileti ostnud."
"Ahsoo." vastasid sa ainult ja siis sa nägid kuidas Jacob tuleb nurga tagant teie poole ....

[SikuftAlice]

"noh,nüüd on asi siis selge,"hakkasin ma kiirustama ,et enen jacobi kohale jõudmist lõpetada.:"et,ma siis lasin ennast peaaegu tappa suht mõttetult..."jäin ma mõtlema,ning siis naeratasin talle ning oli näha et ta oli rahul.jacob jõudis meie juurde:"kas sa tuled juba?"küsis ta kibestunud häälel,kui nägi et ma naeratan edwardi poole.
"jah,kõik sai nüüd selgeks.võime minna"ning ta võttis mu käest kinni,ning me läksime autosse.
"kas sa teeksid mulle ühe teene?"küsisin kergelt kavala alatooniga.
ta kõhkles hetke,kuid siis köhatas,ning vastas:"olgu."
"mind ei huvita ,ükskõik mida sa ka ei ütle,me läheme homme kaljult alla hüppama!"
"kas me ei võiks oodata?"plaus ta.
"ei!teeks ükskord ära.kaua sa lükkad seda edasi?ma tahan selle ära proovida,enen kui ma jälle lasen ennast tappa,"ning ma naeratasin talle laialt.
"see ei ole naljakas!"ütles ta peaaegu raevunult.
"no,tegelikult ei ole jah,aga palun.ma olen juba terve."
"ma ei tea...ma hommikul vastan sulle."ning ta käivitas auto.
sõitsime vaikides majani.ma seekord ei oodanud teda,sest olin mõtetes.
ta tuli mulle järgi vaikides järgi.ma ei märganud millal ,kuid ukse avas tema mulle.millal ta minust mööda läks?
billy istus köögi ja mind nähes naeratas:"juba jalul!tore sind lõpuks tervena kah näha."ning ta naeratas veel.
"ei tea kui kauaks..."pomises jacob tigedalt.
"kellegil on vist paha tuju,"ütles billy:"kas sa ei ole õnnelik et ta terve on?"küsis ta hämmeldunult.
"oleneb,kui kauaks!kui ta juba homme tahab minna kaljuhüppamist proovima minna.kas sa pead ennast kogu aeg ohtu seadma?"ütles ta vihasel,ning tormas köögist oma tuppa.
ma vaatasin mõne hetke billyle küsivalt näkku,ning läksin siis jacobile järgi.
"hei...ära ole vihane."ütlesin poolsosinal.ma läksin aeglaselt talle lähemale,ning istusin voodile,tema kõrvale,võttes ta õlgadest ümbert kinni ning toetades oma lõuga ta õlale.
ta vaikis veel hetke.
"ma pean minema.minu valvekord on,"ning nii ta lahkus toast.
oli juba pimedaks minemas.ma vataasin ühte raamatut ta laua peal.see oli vist ta kohustuslik lugemine .pealkiri mind ei köitnud,niiet otsustasin mitte sisu hakata uurima.visaksin voodile pikali ja jäin oma mõtetesse uitama.


ma ei pannud tähele,kui ta õhtul oli tagasi tulnud.igatahes oli ta hommikul taaskord minu kõrval,nagu alati.ma magasin ta palja rinna peal.ka mu käsi oli seal.ma imetlesin seda,kuidas mu neoonroosaks värvitud küüned sobivad nii hästi ta nahatooniga....mida ma ometi mõtlesin?imestasin oma mõtte peale.ta ärkas vaikselt üles.tegi oma silmad lahti,ning naeratas mulle,nagu polekski eile mingit tüli olnud.
suundusime hommikust sööma.see oli ebatavaliselt vaikne hommikusöök.olime kõik vait.jacob paistis olevat sügavates mõtetes.kui olime lõpetamas ütles ta :"kas oled valmis minema kaljult alla hüppama?"ning naeris kavalalt,minu reaktsiooni oodates.
"sa...siis...me.jah!"vastasin,kui kogelemise lõpetasin...

[Miss Swan]

Jacob ja Billy naersid su peale .
Siis helises Jacobi telefon ja ta läks sellele vastama ..

(Vahetame korraks vaatenurka)

Vaatan autoaknast välja ja ohkan.Ma mäletan veel kui ma siit koolist koju tulin .
"Noh ,kuidas Ameerikas?" küsis mu kasuisa soomekeeles.Pidin natuke harjuma sellega aga usaldasin oma keelenupule mu peas ,mis ise lülitub ajapikku õigeks .
"Hästi." vastan soomekeeles tagasi .Oleme kohe maja ees.Näen kuidas ema ootab mind juba õue peal .Peatume autogaraazi ees ja ma ei jõua ustki lahti teha ,kui ema jookseb mulle kaela.
Pärast pikka küsitlust lähen oma tuppa.Ma kissitan natuke silmi,ma pole harjunud et mu tuba nii päikseline oleks olnud.Panen kohvri ukse kõrvale ja viskun voodisse pikali.Otsustan helistada algul Jake'le et mis olukord on ja siis lõpuks Edwardile.Valin Jacobi numbri ja kuulan kuidas kutsub ..
(Tagasi)
Jacob vaatab ,kes helistab,naeratab ja tuleb su kõrvale istuma.Ta vastab:"Tsau Etu ,kuidas lend läks?" küsis ta pilgutades sulle silma.
Siis Jacob seletab rutuga et sa oled terve ja et sa tahad minuga rääkida...

[Sponsored content]