Tiffany elu: armastus, sõbrad

[BellaCullenSwan]

*...*-tärnide vahele jääb mõtlemine, kui midagi aru ei saa küsi
Head lugemist!

1.OSA

Trrrrr....
*Oi, fuck! Jälle see hommik. Miks oh miks ma pean sinna kooli minema. Ma parema meelega magaks. Jah magaks. Praegu on oktoober, vihma sajab või siis lörtsi. Sammud. Kohe kohe on mu ema minu toas. Teeskleks haiget. Ei ta saab aru.*
''Tiffany? Oled sa üleval? Sa pead kooli minema''
''Jaja, ema. Kohe tulen, ma vaatan kooli riided.'' *Ei taha, ei taha, ei taha, kohe üldse ei taha kooli.*
Käisin pesemas ära ning valisin riieteks ome lemmik värvi, sinise, väga ilusa sinise pluusi, mustad teksad ja mustad ketsid. Viskasin kooliasjad kotti ja pistsin taskusse iPodi ja oma unistuste mobla mille olin sünnipäevaks saanud. Peale lasin Avril Lavigne lõhna ning tegin õrna meigi. Läksin trepist alla kööki, tee peal viskasin koti välisukse juurde.
''Tere hommikust!''
''Jaja tere hommikust em! E. kas lähed autoga?'' E.ks kutsun ma oma venda Ethan'it, kooli popimat poissi.
''Jap, lähen, tuled ka.''
''Tulen, ma ei viitsi lörtsi käes kõndida.''
''E. ma tulen ka autoga,'' hüüdis mu õde Natalie ülevalt korruselt.''Nat, tee siis kiiresti, me hakkame kohe minema.'' Nad oli E.ga peaaegu ühe vanused, käisid ühes klassis. Ethan oli 16, Natalie 17 ja mina just saanud 15.
Peagi sõitsime autoga kooli poole.
''Ethan, sa viskad meid täna koju ka eks?''Küsis Nat
''Ei, ma lähen täna pärast kooli välja. Tiff, tahad ka tulla?'' Nat'ilt ta seda ei küsi, Natalie ei taha neljapäeva õhtuti väljas käia.
''Oh, kas ma võin tulla? Ja loomulikult tulen, homseks ei ole meil nagu nii tunde.''
''Okei, me ootame sind siis ära. Mul on täna üks tund vähem kui sul. Natalie, kindell et täna tulla ei taha.''
''Ei taha, emal on kedagi rahustuseks vaja ja mul on homme keelte koolis eksam, pean õppima.''
''Okei, selge. Tiff, sa võid Meilu ka kaasa kutsuda, on lõbusam.''
''Kes veel tulevad?''*Ma pidin seda ju ometi teadma.*
''Hmm, suht palju rahvast, Nat kas sa ei viitsi Tiffanile kodust teisi riideid vahepeal tuua.''
''Viitsin, aga siis me lähme sinu autoga koju, ma valin riided ja sa sõidad tagasi,'' Natalie oli kaval.
''Okei, okei, ma tulen.''
Jõudsime kooli juurde.
''Söögikas näema,''ütlesin. Juba tormasid nende juurde peaaegu pool kooli. See, et mu vend pop on ei tee veel ka mind popiks. See et me oleme üpriski rikkad ei tee mind popiks. Ma ei ole küll päris üksik, aga ma ei ole ka klassi poppide seas, kuigi paljud kadestavad, et Ethan mu vend on.
Nüüd alles nägin Meilut kes mulle lehvitas, jooksin ta juurde.
''Tšau! Jälle tiirelvad kõik E. ümber.'' Meilu jaoks oli meie pere nagu tema pere. Mina, Nat ja E. olime talle nagu õed ja vend.
''Tšau, Meilu! No mis sa siis arvad loomulikult,'' muigasin ''Kuule täna õhtul on pidu. Tuled? E. kutsus meid, ma lasen sulle ka meilt teised, säravamad, riided tuua.''
''Loomulikult ma tule.''Meilu lausa hüples rõõmust''Kes veel tulevad?''
''Hmm, ma ei tea, Palju rahvast pidi tulema.''
''Äge, aga läheks nüüd inka klassi.''
Kell helises
Õpetaja Maal astus klassi.
''Võite istuda
''Pst, Tiff, sa oskad tööd?''
''Mkmm''
''Nii, kahjuks täna tööd ei tule,''Terve klass hõiskas''aga ma küsin teksti jutustamist. Nii esimesena tuleb vastama Meiliis''
''Fuckkkk'' pomises Meilu, aga ta oskas.
''Wau, Meiliis väga tore, mitte ühtegi viga ja väga sorav jutt. Viis pluss sulle.''
''Jess, jess, jess, jess. Aitäh'' Meilu oli taaskord üli õnnelik.
''Kahjuks täna ma rohkem ei jõua küsida. Kirjutage tahvlilt kodune töö ja võite minna. Ilusat päeva!''
Järgmised kolm tundi möödusid samuti kiirelt, jõudis söögi vahetund.
Tõusime Meiliisiga pingist ja läksime sööklasse.
''Kuule, ma ei jõudnud küsidagi kuidas sa nii hästi inkat oskasid?''
''Täitsa koba peale, tegelt''
''Wau!''
Võtsime söögi ja istusime oma lauda.
''Tiff, näe E., Nat ja Heleny tulevad''Heleny on Ethan'i tüdruk.
''Jaap, nüüd peab riided välja valima.''
''Hei, Meilu!'' hüüdis Ethan.
''Tšau,'' Tundus nagu Meilu päev olekd just veel paremaks muutunud,''Ma kuulsin, et õhtul pidi pidu olema.''
''Jap, tuled?''
''Ikka, Heleny sa tuled ka eks.''
''Loomulikult tulen.''Heleny oli rõõmus,''Mul õnnestus koduarestist välja sipelda.''Ta tegi E.le musi.
''Ethan, toote mulle eks teised riided?''
''Aa, õigus jah Tiff. Mida tahad?''
''Heleny, kas sa lähhed nendega meile kaasa?''
''Jap, lähen. Saab aidata?''
''Saad. Vaata koos Nati'ga mulle mingid teised riided ja tooge midagi Meilule ka.''
''Ok , vaatan midagi säravat,'' ta naeratas.
''Venna?''tundsin pilke meie laual
''Nuuh?''
''Sa kuidagi neid pilke eemale ei saa ajada?'' Naeratasin.
''Ma vist ei oska,'' ta muigas. Kogu meie lauad hakkas naerma. Tõusime püsti ja läksime tundidesse.
''Meilu, tule lähme ruttu, võtame riided ja vahetame ära'' viimased neli tundi venisid põrgulikult.
''Jap, juba jooksen.''
''Tiff, me oleme siin.''
''Jaa,''jooksime Meiluga mu venna ja ta sõbranna juurde,''kus teised on?''
''Väljas autodes ja osad juba sõitsid kohale vist ka.Kuidas kool läks? ''
''Hmm, kui välja arvata, et neli viimast tundi ilgelt venisid siis hästi.'' Taaskord naersime kõik koos.
''Tead, et sul on nii palju lahedaid riideid. Näe siin on teile mõlemale riided.'' Heleny andis mulle koti.
''Oh, tänks Heleny. Ma armastan sind'' ja jälle ma kohe lihtsalt naeratama, mul oli lihtsalt nii hea tuju.
Läksime Meilu ja Heleny'ga vetsu ja vahetasime riided ära. Ethan läks juba autosse.
''Tiffany, ma tõin teile kõrged kontsad ka.''
''Heleny, tead sa ka kui super sa oled, sa tõid mu lemmik riided. See seelik, pluus, kingad, kõik ja isegi meik.''
''Natalie mainis mis sulle meeldib.''
''Meilu, appi sa näed nii kena välja. OMG!''
''Kuulge, aitan meigi teha teile?''
''He, sa viitsid? Jaa, tee, sa oled täielik proff ju.''
''Ära liialda, aga ma teen hea meelega. Istu aknakale ja ma teen. Meilu sa tee kõigepealt soeng ära siis saad sina meigi.''
''Okei, teen. Kas kinni või lahti.''
''Pane praegu kinni. Vihma sajab''
''Ook.''
Heleny lõpetas Meilu meigi.
''Oh, He, sa oled superr. Täiuslikud riided võtsid ja meik ja soeng. Sa oled parim venna pruut ja sõbranna keda tahta.''
''Tähh, Tiffany'' Kallistasime.
Mu telefon helises.''Halloooo''
''Sobivad riided?''
"Jap, aitäh Nat! Sauh''
''Sau''
''Kuulge äkki jookseks teised ootavad, läks küll aint 10 mintsa aga ikkagi''
Jooksime parklasse. E. tuli autost välja. Jooksin temani läbi lombi ja korra keerutades ning kallistasin teda ja ütlesin:''Tead ka kui super tüdruk sul on? Vaata et sa teda hoiad.''
''Tean küll, ja ma hoian teda elu eest,''Meilu ja Heleny jõudsid autodeni,''Meilu sa näed hea välja.''
''Tänks E.''
''Ja sina, oled super. Ma armastan sind,'' E. suudles Heleny't,''Ära mitte loodagi minema pääseda minu käest.''
''Mina sind ka! Aga teie pere viga on see, et te kiidate mind liiga palju,'' pere alla mõtles ta ka Meilu,''mu ego saab varsti üledoosi.''
Istusime autosse ja Ethan ütles kõigile :''Sõidame!''
Autos lobisesime nii sama ja kuna minul oli just natuke aega tagasi sünnipäev olnud sain ma oma lemmik muusikat kuulata; Paramore, Muse, Linkin Park. Tegelikult meeldis see meile kõigile. Heleny näppis vahepeal ka mu Side-Kick'i mu unelmate telefoni mille sain.
Pärast tunni ajast sõitu jõudsime kohale.
''Ethan miks Dave siin on?''Dave oli mu poiss veel nädala aega tagasi, mina tegin meiega lõpu.
"Tiffany, mina teda ausõna ei kutsunud. Ma tean et sa ei taha teda näha. Kui ma oleks teadnud et ta siin on poleks ma sind kaasa kutsnud.''
''Kurat küll, eks tuleb üle elada.''
''Tiff, meie klassi omad tahtsid et sa tuleks, ma tean et sa meeldid Max'ile''
''E. sa tead et Max ei meeldi mulle.''
''Tahad ma räägin taga, äkki ta on nõus teesklema et te koos olete, sobiks see sulle?''
''Mkmm, pole vaja, vähemalt esialgu mitte. Sa võid taga rääkida ja küsida ja tule ütle mulle. Kui ta nõus on siis ütle talle, et kui ma tema juurde lähen ja ütlen ''Nüüd'' siis hakaku kaasa mängima''
''Ok, ma räägin taga. Näe Max tuleb räägime taga kohe ära''
''Jou rahvas! Näe ongi kaheksandikud ka siin.''
''Jou, Max! Oled sa nõus meid aitama?''
''Olen, ükskõik mida''
Ethan seletas talle kõik uuesti ära ja Max oli päri. Läksime autost välja majja.
Läksime Meiluga joogi laua äärde. Kuna ei tahtnud ennast täis juua, vähemalt mitte kohe, võtsime mõlemad kellukese purgid ja läksime istusime diivani peale. Varsti oligi kohal Dave.
''Hei , Tiff sa ka siin.''
''Kujuta ette olengi jah.''
''Tule lähme tantsima'' ta hakkas mind endaga kaasa tirima.
''Mida sa loodad, ma ütlesin et ei taha sind enam kunagi näha. Saa aru!''
''Aga mina armastan sind.'' Ta üritas mind suudelda, tõrjusin ta eemale.
''Dave, kurat võtaks, mina sind ei armasta. Lõpeta ära.''Ma juba karjusin ja üritasin eemale minna.''Meilu tule, lähme.''
''C'mon, kallis tule siia.''
''MA EI OLE SULLE KALLIS! SAA ARU!'' ma olin maruvihane, üritasin silmadega Max'i, Ethani't või Heleny't leida. Neid ei olnud toas. Märkasin Marko't, kes tuli meie poole.
''Dave, sa ei saa aru, et ta ei taha sind?''
''Mida sa mölised, aura minema, ta on mu tüdruk.''
''Ma ei ole su tüdruk, ma olin aga sellele ma tegin lõu ja ma ei taha sind näha Dave!''karjusin.
''Tiffany tule.'' Kust ta mu nime teab? Küllap Ethan on talle öelnud või Natalie. Tegelikult on see vägagai loogiline.
Mu silmad kipitasid, mul oli tunne et ma hakkan kohe nutma. Meilu võttis mul käest kinni ja tõmbas mu endaga kaasa.
''On kõik korras, Tiff?'' Marko oli mures.
''Jaja, elan üle, pole midagi hullu.''
''Tuled tantsima?'' Marko küsis seda nii armsa näoga, et ma ei suutnud keelduda.
''Ikka.'' Parajasti tuli mingit mõnusat muusikat, mitte liiga kiiret ega liiga aeglast.
Järsku hakkasin vaataa kus Meilu on, aga ma ei näinud teda. Ah küll ma ta üles leian mõtlesin lõpuks ja rahunesin.
Läksime Markoga välja kus oli ka palju rahvast ja kus tossas mitu vesipiipu ja istus Meilu, aga kumbki meist ei läinud sinna poole. Avastasin et käisime käsi käes ja nägin, et Helney vaatas meie poole ja naeratas. Istusime lõpuks aias ühe suure kivi ette ja vaatasime tähti. Tundsin kuidas mul jahe hakkas.
''Ega sul külm ei ole?'' Ta oleks just nagu mu mõtteid lugenud. Ta võttis oma pusa ja andis selle mulle peale.
''Tähh.'' Istusime vaikselt kivi ees edasi ja imetlesime tähti. Mõne aja pärast toetasin oma pea ta õlale.
Ärkasin umbes kell seitse hommikul. Vaatasin ringi ja märkasin, et magasime öösel Markoga kivi juures. Ma teadsin, et me ei olnud õhtul kindlasti mitte purjus. Olime täiesti kained. Järsku jõudis mulle kohale, et peab kooli minema.
Fuckkk.
Tonksasin Markot. Ta ärkas üle ja haigutas.
''Hommik.''
''Hommik.'' Ma kohe ei suutnud teemat koolile viia. Ta nägi liiga nunnu välja. Lõpuks suutsin siiski mainida''Tead et täna on kool ka.'' Samal hetkel sain sõnumi.''Hei, Tiff. Kus oled? Peaks koju sõitma. Kooli vaja minna.'' aga paistis et E. kuulis mu telefoni sms'i helinat ja ilmus kivi juurde.
''Tere hommikust! Ära palun ütle et sa magasid öösel väljas.''
''Eeee, tegelikult magasin küll.''
''Meilu läks juba mingi neli öösel ära. Palus sulle öelda. Me peame nüüd ka minema. Marko tule sa pidid meie autoga tulema.''
Mis asja, ei ole võimalik, et ta tuleb meie autoga. Ma pean taga kahekesti taga istuma.
''Jaap, lähme siis,'' ütles Marko. Ma imestasin, et ta sirutas mulle käe, et mind püsti aidata,''Tuled?''

[haly005]

Jutt on kuidagi väga segane, kuna vahepeal pole aru saada, kes mida ütleb ning kuidagi pealisaudseks jääb, see koosneks nagu ainult otsekonest, rohkem võiks sele Tiffani mõtteid olla, aga muidu idee on hea

[BellaCullenSwan]

Vahelduseks panen siia ka teise osa

2.Osa

Kahtlesin endas, ootasin natuke ja andsin talle käe:''Loomulikult.''
Autos magasin jälle pea Marko õlal. Ma ei tea kas ma kujutasin seda ette või ta tõesti naeratas.
Jõudsime linna sisse ja mu vend küsis:''Marko, kas tuled selleks natukeseks ajaks meile?''
''Ma arvan küll,'' vastas Marko.
*Aaahhh! Peab ta tõesti meile tulema. Tegelikult ma isegi tahan võib olla seda natuke*
Jõudsime maja ette ja läksime tuppa. Ukse peale oli kleepepaberiga kiri-Läksime maale, tuleme järgmisel esmaspäeval. Natalie tuleb pärast kooli meile järgi. Ilusat vaheaega!-
*Mida asja. Nad ei ole terve vaheaja kodus. Oh mõnes mõttes äge.*
Ethan oli rõõmus:''Oh vinge, me saame siin peo korraldada!''
''Jap, aga kuulge ma lähen käin enda toas ära. Siis peab vist minema ka hakkama.''
Läksin oma tuppa riideid vahetama ja ennast korda tegema. Sain viieminutiga korda ja lippasin trepist alla tagasi koridori. Seal ei olnud kedagi peale Marko.
*Mis nüüd. Mis toimub. Ma kardan. Me magasime öösel kõrvuti. Ta on E sõber, võib olla isegi parim pluss nad on ka klassivennad. Mida ma ütlen *
Õnneks kadkestas vaikuse Marko.
'' Tsau.''
''Tsau, jah,''ma ei osanud midagi paremat vastata,''Kas tahad midagi süüa?''
''Ei, me juba sõime. Ethan ja Heleny pidid kohe tulema.''
Minut hiljem tulidki mu vend ja ta pruut alla.
''Oled valmis Tiff?''noogutasin ''Lähme''
Sõites mõtlesin eilse õhtu peale *Mina ei olnud purjus. Marko ka mitte. Kui ta oligi joonud siis väga vähe, kuna me olime peaaegu kogu õhtu koos. Välja arvatud peo alguse. Ta ei oleks tulnud ju mind aitama, kui ta väga purjus oleks olnud. Ethan on vist isegi maininud et ta ei joo eriti*
Mu mõttes katkestas Heleny''Oli sul eile õhtul lõbus? Te ei olnud Meiluga üldse koos.''
''Ei olnud eriti jah, ma ei teagi miks,'' vaatasin Marko poole ta naeratas siiski ei julgenud ma öelda et olime koos.
Selle asemel vastas tema:''Heleny, ma arvan, et ta ei taha võib olla eilset eriti meenutada. Tal oli tüli Dave'iga''
''Ah, ei see ei olnud midagi,''lisasin kiiresti,''sa aitasid mind välja.''Naeratasin Markole.
''Aitäh, Marks,''ütles mu vend väga tänavalt.
Jõudsime kooli juurde ja Meilu jooksis mu juurde ja tiris mu kaasa jõudsin hüüda vaid:''Sau!'' Ning sattusin küsimuste rahe alla.
''Tiff!Tiff!Tiff!Tiff!''
''Jah, mis on Meilu?''
''Mida eilne tähendas? Kuhu te kadusite? Te tulite koos kooli? See pilk millega ta sind vaatas?''
''Eile ei olnud midagi. Me tantsisime, siis ma ei leidnud enam sind ja lõpuks istusime me selle suure kivi taga ja vaatasime tähti. Jäime sinna magama, hommikul käisime minu juures. Ja mis PILK?''
''Sa ise ei pane tähele kuidas ta sind vaatab?''
''Ta ei vaata mind kuidagi. Ma olen talle nagu sulle ja Heleny'legi nagu õde.''
''Oled sa ikka kinde?''noogutasin,''No olgu siis.''
Läksime Meiluga saali aktusele ja pärast aktust klassijuhataja tundi. Järsku sain sõnumi-Meil on täna pidu. Võid enda sõpru ka kutsuda, kuigi ma ei usu eriti et keegi tuleb, ehk siis ära kutsu neid. Kui siis ainult Meilu. E.!
''Kes sulle sõnumi saatis?''päris Meilu.
''Ethan, meil on täna pidu. Tuled?''
''Kui teil kodus on siis saan tulla. Käime minu juurest läbi.''
''Oh tore.''
Jooksime bussipeatusesse ja sõitsime bussiga Meilu juurde. Valisime talle riided ja taaskord kiirustasime minu koju.
''Kuule ma ei küsinud üldse kes tulevad.''
''Tegelikult ma ei teagi,'' naersime''Ma panen teksad jalga ja teen meigi ja siis sööme midagi. E. aktus lõppeb pooleteise tunnii pärast, Umbes kahe tunni pärast on nad siin.''
''Okei, saan ma aidata?''
''Hmm, mine võta kapist kaks salatikarpi ja kahvlid.''
Läksin trepist üles ja valisin riided-Mustad teksad, kuldse sätendava topi ja kontsad. Kohendasin soengut ja tegin meigi. Valmis.
Läksin trepist alla kööki Meilu juurde.
Ta ahhetas:''Sa näed välja...WAU!''
''Tänks, ega sa ise ka halb välja ei näe. Aga sööks nüüd?''
''Jepp''
Sõime oma rohelist salatit. Kui see otsa sai läksime elutuppa istusime diianile ja hakkasime ''Gossip Girl'i'' vaatama.
Tund aega hiljem kuulsin mitme auto pidurite häält ja auto uste kinni paukumist. Hüppasime Meiluga ruttu püsti ja panime MTV mängima. Sättisime ennast peegli ees ja ma keerasin ukse lukust lahti.
''Meilu, tule! Lähme istume diivanil edasi.''
Loomulikult ta märkas et ma olin närvis.''Okei,''ütles ta siiski.
Mõni hetk hiljem hakkas rahvast uksest sisse voorima. Tundsin end ebamugavalt.
''Läheks minu tuppa praegu. Ma ei taha siin kohe alguses olla.''
Meilu oli nõus:''Okei lähme''
Istusime minu toas kotttoolidel vaatasime telekat ja lobisesime. Umbes tund aega pärast peo algust astus keegi tuppa....
See keegi oli Marko.:''Kuulge te alla ei tule? Ethan ütles et tuleksite.''
Meilu vastas:''Tuleme, kohe,'' Marko pani ukse kinni,''Tule lähme Tiffany.''
Tõusime püsti ja läksime trepist alla. Kogu tuba oli täis võõraid ja neid keda ma teadsin kui endat aasta vanemaid koolikaaslasi. Otsisin silmadega E'd ja Heleny't. Meilu märkas neid esimesena:''Näe su vend on väljas terrassil.''
Nägin neid samuti, seal olid Ethan, Heleny, Carol, Ragnar ja veel mõned, viimasena jäi mulle silma Marko.
*Miks ta peab alati mu venna juures olema. See on loogiline nad on sõbrad*
Läksime Meiluga välja selle sama pundi juurde. Kõik koos suundusime murule istuma. Sügisese koolivaheaja kohta oli tänane päev väga soe.
Lobisesime, naersime, tantsisime. Taaskord kadus Meilu ära. Tundsin ennast pahasti, kel oli umbes kolm öösel, pea valutas. Tõmbusin eemale ja läksin sisse, treppist otse üles ja oma tuppa. Istusin voodile ja jäin mõttesse. Umbes pooltundi hiljem kuulsin koputust...taaskord astus sisse Marko see kord murelik nägu peas:''Kas võib sisse tulla? Miks sa ära kadusid? On sul paha olla? Sul oli ennem imelik nägu.''
Tundsin ennast imelikult *Mida see tähenda?* siiski vastasin:''Jap mul pea valutas, aga tule sisse.''
Ta istus mu voodile minu vastu nägu juba rahulikum.
''Kuidas tunnistus oli?''
''Kõigest viied. Sul?''
''Viied ja neljad.''
Pikka aega kestis vaikus, kui ühtäkki ta lähenes mulle. Ma ei saanud aru mis toimub. Ma nägin ta nägu enda ees, ja siis puutusid ta huuled minu omi. Ta suudels mind õrnalt. Ma olin kergelt segaduses. Ei teadnud mida öelda.
''M-Marko, mida see tähendas?''suutsin lõpuks pobiseda, kas ma ei olegi tema jaoks kui õde.
''Tiffany, eile õhtul,'' ka mulle meenus eilne õhtu,'' see tähendas mulle midagi,'' nii, et need armsad pilgud ei olnduki nii sama,''Kui sulle mitte siis ma lähen ja tõmban tagasi, aga kui sa tahad siis me võiksime hakata käima?''
*Võiksime?* mu peas valitses tohutu segadus. Ma vahtisin talle lolli näoga otsa, ma ei suutnud ikka veel uskuda, et ta suudles mind.
''Ma ei olegi sulle kui õde?''
''Tiff, sa ei ole mulle enam ammu nagu õde.''
*Mida? Ma olen talle juba kaua meeldinu.* ma ei suutnud seda uskuda.
''Marko, ma ei taha, et mu vend sellest teaks. Palun ära talle räägi.''
''Ei räägi.''Ta suudles mind uuesti
Ma toetasin ennast vastu teda ja jäin magama. Teadsin, et pidu jätkub mitu päeva ja keegi ei tule mind otsima. Teadsin, et kui ärkan on Marko ikka veel mu kõrva. Teadsin et see imelik tunne, mida varem tundnud polnud oli armastus ma olin armunud.

[Alice21]

Edasi.

[BellaCullenSwan]

3. OSA
Ärkasin säravate päikesekiirte pärast, mis paistsid mulle otse silma. Ma ei julgenud silmi avada*Mis siis kui see on uni. Mis siis kui ma silmadd avan kõik kaob. Mis...*
Mu mõtteid katkestas Marko hääl:''Sa ei magagi? Hommikust!''
Nii et see, et ma pea tema õlal jälle magasin polnudki uni, aga kõik muu, äkki kõik muu on mu ettekujutluse vili. Otsustasin küsida:''Hommik! Mis eile õhtul toimus?''
''Pidu, mis imekombel on lõppenud päevaseks ajaks,'' hakkasin juba uskuma et ma tõesti kujutasin seda ette, kuid ta lausus,''Ja siis ma tulin sinu tuppa ja me istusime siin,''ta kõhkles endas,''Ja siis ma suudlesin sind.''
*Jes, jes, jes see ei olnudki uni*
''See ei olnudki siis uni?''ma särasin silmnähtavalt
''Mkmm,'' ka temal oli hea meel.
Istusin ja vaatasin talle otsa ja siis ta suudles mind. Taaskord tundsin ma seda imelikku tunnet. Ma sain aru, et ma ei olnud Dave'i vastu midagi tundnud, see oli olnud vaid kinnis idee. Ja siis lõi mulle pähe *Oi fuck, ma pole hambaidgi penud*
''Oot, ma tulen kohe tagasi,''ütlesin.
''Ookei.''
Jooksin vannituppa. Pesin habaid ja kammisin juukseid.
Läksin tuppa tagasi. Marko naeratas. Istusin tema juurde voodile.
''Kuule,'' ütlesin talle.
''Noh?''
''Kui meil kodus mitu päeva järjest pidu on, siis mu vend hakkab kahtlustama kindlasti, kui me kaome kogu aeg koos ära. Ma ei taha, et ta teaks. Vähemalt mitte kooli vaheajal.''
''Tegelikult ma isegi mõtlesin selle peale.''
''Mõtlesid?''
''Mhmh, ma ütlen talle et ei saa peole tulla ja siis ta nagu nii ei pane tähele kui ma siia tulen. Ma uurisin eile natuke su rõdu, ma saan sinna vabalt üles ronida.''
''Aaa, et sa ronid nagu mõnes armastus filmis?''
''Jap, ronin.''
''Roni siis. Vaata et mu vend sind ei märka. Ja kas ta ei kahlusta praegu sind?''
''Mkmm, ma saatsin talle eile hilja õhtul sõnumi, et läksin koju.''
''Aaaa, sa oled kaval.'' Nõjatusin talle lähemale ja suudlesin teda. Ma oleks tahtnud, et see igavesti kestaks. Pugesin talle kaissu ja jäin sinna istuma.
Järsku keegi koputas, me mõlemad ehmatasime.
''See on kindlasti mu vend või Heleny. Mine mu vannituppa. Palun!''
''Lähen, ära muretse.''
Just sel hetkel kui ma vannitoa ukse kinni lükasin astus Ethan sisse.
''Hommik, sa ei magagi.''
''Ah pea valutas, uni läks sellepärast ära.''
''Okei, ma loodan et mitte väga hullusti. Teised tulevad õhtul tagasi. Ja Meilu magab ennast hetkel Natalie toas välja.''
''Meilu on siin? Aga seda, et ma lähen välja jalutama. Kui ta mind otsima hakkab siis saad öelda, et mul on paha olla ja luiska palun kokku, et ta õhtul ei saa tulla.''
''Miks? Mis ajast sa enam taga koos ei taha olla. Aga okei siis, ma lähen praegu oma tuppa magama, kui sa süüa tahad siis kapis on nagu sa tead.''
''Jap, tean. Küll ma söön.''
Ethan läks toast välja. *Jes* Hakkasin just vannitoa ukse poole minema, et seda lahti teha, kui Marko juba välja tuli.
''Nii, et siis jalutama või mis?''
''Jalutama jap. Kas sa süüa tahad enne?''
''Kui sina tahad?''
''Hmm, tule''sikutasin ta endaga kaasa.
Ta vaatas mulle imeliku näoga otsa.
''No mis on?''
''Oled sa ikka päris kindel, et sul õues niimoodi kül ei hakka.''
''Tegelikult ei ole. Oot ma vahetan siis riided ära.''
Kiskusin sahtlis oma sinise pluusi, ja mustad teksad ja jalga otsisin madalad saapad. Panin riided selga toppisin rahakoti ja telefoni käe kotti ja läksin tuppa tagasi.
''Okei ma olen valmis. Lähme.''
Hiilisime minu toast välja, trepist alla ja välja õue. Mitte keegi ei kuulnud meid.
''Kuhu nüüd lähme,'' küsis Marko
''Ausalt öeldes, ma mõtlesin et parki, aga ma ei tea.''
''Lähme parki.''
Ta võttis mul käest kinni ja nii me jalutasime aeglaselt pargi poole. Puud olid värvilised-punased, kollased, oranžid. Kõik oli nagu mõnes filmis või postkaardil. Üha rohkem jõudis mulle kohale, et ma olin armunud ja armastasin kedagi *Kuidas ma sain mõelda, et ma armastan Dave'i. Ma ei tundnud midagi sellist. Kõik oli hoopis teist moodi.*
Jõudsime pargi teele. Kõndisime käsikäes. Lehed sahisesid meie jalgade ümber. See kõik oli nii romantiline. Istusime pingile ja ta võttis mule ümebrt kinni, panin pea ta rinnale ja vaatasin kaugusesse.
''Tiffany.''
''Jah?''
''Millele sa mõtled?''
''Kas sa tahad teada?''
''Mhmh.''
''No ma mõtlen, ma ei teagi millele ma mõtlen tegelikult. Ma kardan, et Meilu saab teada ja siis on seda võimatu mu venna eest varjata ja seda ka et keegi näeb meid.''
''Arvad, et see oleks nii hull, kui ta teada saaks?''
''Ma ei tea. Ma kardan, et ma saaksin üli pika moraali loengu, sest mu vanemaid ju kodus ei ole, või siis ta on pahane.''
''Ma ei tea, kui keegi näeb las näeb. Ma arvan, et Meilu räägib enne sinuga kui su vennaga.''
''Võimalik, aga mis kooli ajal saab?'' See oli küsimus mis mind piinama oli hakanud.
''Mis saama peaks?''
''Ma ei tea, ma olen sust aasta noorem, kas sa saad siis üldse minuga käia?''
''Mida sa ajad? Mis siis, et ma sust aasta vanem olen. See ei loe. Mu tunded on ikka samad. Ja kas sa ise siis ei saa mitte oma klassis uhkustada et sa käid endast vanemaga,'' ta muigas ning minult langes kivi südamelt.
''Miks ma peaks sellega kellelegi sellega uhkustama. Seda teeks ainult see, kes tahaks et arvamus temast tõuseks mul on üks kõik mida nad must klassis arvavad. Sina oled tähtis. Või peaks me enda suhet üldse varjama?''
'' Miks peaks?''
''Ma ei tea. Mu peas on lihtsalt segadus. Ma tean, et me teame üksteist juba väga kaua aega, aga ikkagi, me pole kunagi eriti suhelnud. Ja nüüd äkki.''
''No, aga keegi teine ei tea ju seda, kõik teavad et ma olen Ethani parim sõber.''
''Ja tegelikult ei peaks oma parima sõbra eest selliseid asju varjama, aga me teeme mõlemad seda.''
''Sina tahad seda, minu poolest võiksid kõik teada, et me koos oleme.''
''Jah tõesti, ma ei taha et nad teaksid vaheajal, kui kool hakkab võivad nad teada saada. Ma tõesti loodan et Meilu meile ei tule.''
'' Siis teeskled haiget.''
''Siis ta tuleb veel rohkem mu tuppa ja siis on Ethan ka platsis.''
''No siis oled väsinud ja magad. Ega nii öelda terve öö pidutsemine väsitab.''
''Eks ma midagi sellist räägin, aga minu puhul saab kindlasti öelda et ma trve öö pidutsesin, ma läksin kolme ajal oma tuppa.'' Mulle meenus eilne õhtu, kui ta mind esimest korda suudles. Ta oleks nagu mu mõtteid lugenud. Ta tõstis mu pead, vaatas mulle otsa ja suudles mind. Ma olin jälle nagu seitsemendas taevas. Taaskord tahtsin, et see pilt jääks igavesti kestma. Ja siis Marko võpatas ja eemaldus minust.
''Tiff, mis me teeme? Su klassiõed Margit ja Karla on seal?''
''Oh, fuck,'' *peab see just nüüd juhtuma. Peavad klassi isegi kooli kõige hullemad klatžimoorid just siis pargis jalutama, kui mina Marksiga siin olen. See on täiesti haige*, '' Ma ei tea, ma lähen kohvikusse, mis seal nurga peal on. Saada sms kui nad ära on läinud, või kui naad kohviku poole tulevad.''
''Oot ma tulen kaasa,''
''Ei, nad võivad vabalt kohvikusse minna.''
''Aga siis tule lähme jookseme bussipeatusesse ja sõidame mujale.''
See oli isegi täitsa hea idee : '' Aga siis peame kohe jooksma. Enne kui nad siis poole vaatavad.''
Tõusime püsti ja hakkasime jooksma, võimalikult kiiresti, ja loomulikult ma suutsin komistada ja kukkuda, kuid me vaid naersime selle üle. Poleks kunagi arvanud, et klatžimooride eest põgenemine võib nii lõbus olla, kuid see oli. Kui me olime piisavalt kaugel, et võisime edasi jalutada hakkas mu mobiil helisema, number oli võõras nii, et ei osanud arvata ja võtsin vastu.
Kuid hääl telefonis oli tuttav:''Tšau Tiffany, mina Margit siin,'' katsin telefoni hääle ava kinni ja sosistasin Markole :''See on Margit. Ole tasa.'' Rääkisin telefoniga edasi:'' Oi tšau Margit, mis on?''
''Ma ei tea, aga kas sa olid praegu natuke aega tagasi pargis, ma nägin nagu sind.''
''Mkmm, ma ei ole pargis, ma olen linnas. ''
''Aaa okei siis see oli keegi teine, kes oli suga väga sarnane''
''Ilmselt küll, aga okei sauki ma ei saa praegu rohkem rääkida.''
''Sau, Tiff.''
Ohkasin kergendatult olime pääsenud:''Marks, nad nägidki meid.''
''Tõsiselt? Oota, aga sa said tallemidagi kokku luisatud jah?''
''Õnneks küll, nad ei näinud meid hästi.''
''Ja kuhu nüüd?''
''Mis kell on?''
Marko vaatas kella: ''Kell on kaks.''
''Hmm, aga mis sa arvad, kui läheks randa?''
''Kas seal mitte ei käi palju meie kooli omasid.''
''Tegelikult ma mõtlesin sellisesse ranna ossa, kus eriti ei käida.''
''Aga lähme siis.''
Läksime bussi peale ja sõitsime kaks peatust edasi. Bussis istusin tema süles ja hoidsin pead ta õlal. Kui buss kohale jõudis läksime maha ja kõndisime randa. Seisime veepiiril ja ta hoidis mu ümbert kinni, aega ajalt vaatasin üles talle otsa, ta naeratas. Nii mõnus oli lihtsalt vaikides ta embuses olla. Järsku turgatas mulle pähe mõte, ma ei tea kust, aga kükitasin maha ja joonistasin niiskele liivale suure-suure südame. Ta vaatas mulle selle peale muiates vastu. Ma olin nii õnnelik, jooksin ühe suure kivi poole, ta jooksis mulle järgi ja sai mu kätte *pagan küll, pean ma nii kehv jooksja olema* Tirisin ta suure kivi otsa ja istusin sinna maha, Ta istus mu taha ja hoidis mul kõvasti ümbert kinni. Järsku lasi ta lahti, vaatasin talle segaduses näoga otsa, tal oli kaval nägu peas.
''Marko mis toimub?'' Ta hüppas kivi otsast alla, nägin, et ta võttis mingi puu pulga. Kui nägin mis ta tegi jõudis mulle kõik kohale. Ta joonistas ümber suure kivi tohutu suure südame ja kirjutas : Marko ja Tiffany kivi, selle kivi kinkis Marko Tiffanyle.
See oli nii armas. Ta tuli minu juurde ja ütles:''See kivi kuulub nüüd sulle.'' Meie huuled liibusid kokku ja ma uppusin ta suudlusesse.
Järsku hakkas mu telefon piiksuma, mulle meenus et olin telefoni kella helisema pannud, et jõuda õigeks ajaks tagasi.
Eemaldusin tast õrnalt ja ütlesin:''Marks ma pean minema, et õigel ajal kodus olla. Natukenegi aega pean toas ringi käima ja Ethani ja Helenyga suhtlema.''
''Okei. Kas ma saadan su bussi peale?''
''Mkmm, ma lähen ise. Seda rohkem ma ootan õhtut.''
''Okei.''
Ta tegi mulle veel korra musi ja siis läksid meie teed selleks hetkeks lahku.
Kõndisin klapid peas bussipeale ja sõitsin koju.

[Alice21]

Veel

[BellaCullenSwan]

4. OSA

Astusin uksest sisse, mu vend tuli mulle vastu.
''Tiffany arva kes siin on?'' Ethanil oli kahtlane nägu peas
''Kes? Mis asja? Ma ütlesin, et Meilu ei või tulla.''
''Aga kuidas on sinu parima sõbrannaga, keda sa ammu näinud pole?''kuulsin tuttavat häält.
''Marion? Sina?'' imestus oli suur.
''Jah, mina sinu kallis punkar-rokkar-gootik'' jooksin Marionile kaela ja kallistasin teda.
''Oh, millal sa siia jõudsid. Nüüd tuled sa minuga kohe üles ja räägid mis sa teinud oled.''
''Okei,okei. Näeme E.''
Kepslesin trepist üles.
''Malion, mida sa siin teed? Mitte keegi mu sõpradest ei tohiks täna siin olla. ''
''Okei, mis toimub? Ma tean et see on ootamatu. Aga miks? Nüüd mul tekkis huvi.''
''Okei, aga sa lubad et ei räägi sellest kellelegi, eks. Ma saan siis ka elu natuke kergemaks.''
''Loomulikult, ei räägi. Mis toimub?''
''Nooh. Mäletad Ethani parimat sõpra Markot eks?'' ta noogutas ''Noo, seda et, mingi päev enne koolivaheaege oli Max'i juures pidu. Olime Meiluga seal ja Heleny ja Ethaniga. Heleny ja Ethan kadusid ära ja me istusime Meiluga diivanil. Ja siis ilmus Dave ja hakkas korrutama et armastab mind. Ma karjusin ta peale ja Marko tuli mulle appi. Läksime Meiliisiga eemale ja siis me tantsisime Marksiga ja ma suutsin Meilu ära kaotada. Läksime kõndisime Markoga kivi juurde, ja istsuime seal ja jäime magama, järgmine hommik läksime koos kooli ja ta käis meil. Pärast kooli oli meil pidu. Mul hakkas pea valutama, ja ma ei suutnud talle mõtlemist jätta ja tulin oma tuppa. Järsku ta tuli sisse ja siis me lobisesime ning järsku ta suudles mind,'' Malion karjatas, '' ma arvasin et olin talle nagu õde. Küsisin talt ja ta ütles et ma pole talle ammu nagu õde. Ja nüüd ma ei taha et E sellest teada saaks ja Meilu ja teised vähemalt mitte enne kooli nagu nii Heleny vist juba kahtlustab.''
''Okei, nii et te olete Marksiga koos? Sa käid endast aasta vanemaga. Oot ma seedin veel seda värki. Nii ja miks ma siin ei tohi olla?''
''Sest ta hiilib siia.'' naeratasin
''Aaaa, okeiiiii, aga ma lähen siis Natalie tuppa ja ütlen et tahan puhata.''
''Aitähh, Marion! Tegelikult, kui sa tahad võid sa vahepeal siin ka olla. Kuna sa tead nüüd sellest.''
''Võin? Oh vinge, aga ma olen võimalikult vähe''
''Aitähhh, sa oled kallis. Aga läheks sööks enne midagi.''
''Lähme.''
Kõndisime alla söögilaua juurde ja istusime sinna kus juba Heleny ja Ethan ees olid.
''Tulite sööma,'' küsis E.
''Jap, kas täna tuleb palju rahvast?''
''Ei tea, Marko igaljuhul ei tule.'' Mu süda hakkas ta nime kuuldes rinnus pekslema.
Sain sõnumi, vaatasin see oli Markolt -Äkki avad akna enne kui külalised mind näevad- *Ta roniski*
''Okei ma lähen üles, võtan kaks salatit, paha on olla ei viitsi peole jääda, istun õhtul toas. Ööööd!''
''Ma lähen ka siis, Ma puhkan Nati toas, sobib?''
''Ikka Malion. Tiff, ega sa haige ole?''
''Mkmm, kõik korras.''
'''Ok ööd siis!''
Kõndisime trepist üles.
''Markole jah?''päris Marion.
''Jap,'' muigasin,''ta on akna taga, helista kui tulla tahad.''
''Ok, ööd''
Avasin ja sulgesin toa ukse ning keerasin lukku.
Läksin akna juurde ja avasin selle, Marko ronis sisse.
''Tead ka et sa oled päris hull'' olin nii nii õnnelik.
''Sinu järele .''
Tirisin ta enda juurde ja suudlesin teda...ja suudlesin...ja suudlesin...ja suudlesin.
''Tead, et ega sa ise sugugi parem pole,'' muigas Marko
''No juhtub.'' suudlesin teda veel korra.
''Oota nüüd. Ma tõin sulle midagi.''
''Mida?''
Ta tõmbas mulle pähe nunnu oranži kootud mütsi.
''Tead et su kõrvad hakkavad muidu külmetama''
''Awww. see on nii nunnu. Aitähh. Ma luban et ma koon sulle ise midagi.''
''Eks sa koo, kui sul väga igav hakkab, mida ma loodan et ei juhtu.''
''No siis sa saad mu kooli käsitöö endale. Sellise sooja kampsuni.'' Hoidsin talt ümbert kinni ja tammusime toas ringi, ''muuseas Marion on siin ja ma rääkisin talle meist, mul langes kivi südamelt. Ma vähemalt ei varja enam ja ma lubasin tal vahepeal sind vaatama tulla.''
''Tore kui sa said kellelegi rääkida. Marion on usaldusväärne ma tean ja enda teada ma ei ole maailmaime.''
''Oled küll,'' tegin talle musi,''kas sa salatit tahad?''
''Ikka.''
Hakkasime sööma.
Lõpetasin salatiga :''Kuule ma lähen käin korra all.''
''Miksssss ära mine'' Marko tegi kutsika silmad.
''Ma pean.'' hakkasin püsti tõusma ja liikuma
''Ei pea.'' ta tiris mu tagasi voodi peale
''Aga tegelikult ei pea jah. Malion on siin ja me võime vabalt üleval passida.''
''Jeei.'' ta suudles mind
''Oota mul tuli mõte.'' võtsin telefoni välja ja hakkasin toksima.
''Mis sa teed? Näita.'' Marks kisku telefoni enda kätte ja luges.''Täna ei näe. Kui vaja tee mulle katet eks . Kall. ja nüüd vajutame saada'' .klõps.''Kohale toimetatud ja nüüd vsjo jah ?''
''Mhmh. Nüüd on vabadus.'' tirisin ta endale lähemale.
''Ja mis nüüd?.''
''Ma ei tea.'' keerutasin silmi.''Tegelikult mul on mõte'' nõjatusin talle lähemale...

[Alice21]

väga hea pln veel...

[BellaCullenSwan]

Ooke, mul on hea tuju


5. OSA

''Ja milline on su mõte?''
''A... '' muigasin, ''sa jääd siia.''
''Sobib.''
''B...me lähme magama.''
''Sobib...sa pole ammu korralikult maganud''
''C...ma ei lase sind kunagi ära.''
''Kas see ei peaks vastupidi olema, et mina ei lase sind ära, aga tegelikult see sobib ka.''
''D....''
''Oot neid tuleb veel?''
''Jap, aga hiljem. Ei tegelt.''
''Äkki ootad siiskii homseni ja minu poolest koosta terve nimekiri, aga jää praegu magama. Su silmad...need reedavad magamatuse.''
''Järelikult on hea Meilut petta.''
''Tiffy jää magama.''
''Sa kutsusid mind Tiffy'ks? See on mu lasteaia hüüdnimi. Awww, ainult seda nime ma nüüd kasutada tahangi.'' naeratasin
''Tiffy. Aga jää nüüd magama.''
''Kui sa vaid kuuleksid enda häält. Nagu mõni isa kes nurub et ta laps magaks. Aga räägi midagi.''
''Mida?''
''Näiteks seda mis ajast ma sulle enam kui õde ei olnud.''
''Tahad teada?''
''Mhmhh''
''Okei, kalli. Ma usun, et sa mäletad Natalie sünnipäeva. Tookord ei olnud joomist ja läbu, kuna teie vanemad olid siin. Sul oli seljas sinine kleit ja sa tõid meile vahepeal juua ning muidu istusite enamasti Marioniga kott-toolides, meist natuke eemal. Tookord ei olnud sa enam üldse lapsik ja ei kiljunud koguaeg, sa olid muutunud kuuajaga. Selle ajaga kui Heleny ja Ethan koos olid olnud. Osad ei tundnud sind äragi, kuna sa olid varem alati olnud teistsugune. Kõik vist ei saanudki teada kes sa oled ja mult küsiti mitu korda et miks ma sind passin, siis keerasin pea jälle ära. Vahepeal ei kohtunud me pikka aega. Koolis olin enamasti klassis ja teil nii sama ei käinud. Teadsin ka, et sa olid Dave'iga koos. Tol peol Max'i juures sain ma teada et te pole enam koos. Ma tulin vahele kuna mu mõtetes oli, et nüüd on mul võimalus ja edasist tead sa ise.''
''Tead ikka, et sa oled paras argpüks,'' ütlesin ja hakkasin naerma.
''Nojah,'' ta muigas.
Kobasin oma mobla järele ja vaatasin kella *Wow juba 23.30*
''Tead sa mida?''
''Mida?''
''Mul on uni.''
''Siis jäed sa magama,'' Ta võttis mult ümbert kinni ja tõmbas mu pikali, ''Nii nüüd magad sa ilusasti siin,'' ta tõusis ja hakkas suurte kotttoolide poole minema, takistasin teda, käest kinni haarates.
''Khm, mina keeldun üksi olemast, muidu ma magama ei jää. Sina tuled ka siia kõrvale,'' tirisin ta enda kõrvale ning võtsin talt ümbert kinni.
''Nüüd jääd?''
''Nüüd jään''
Ärkasin telefoni piiksu peale, aku sai tühjaks. Tundsin ennast puhanuna. Olin näoga seina suumas ja Marks hoidis mult ümbert kinni. Ronisin kuidagi ta kaisust välja ja toppisin padja asemele. Kirjutasin kirjakese -Olen Marioni juures, Natalie toas :* - ja asetasin selle ta kõrvale padjale. Otsisin toa teise võtma ja jätsin selle ukse külge, läksin toast välja ja lukustasin ukse.
Astusin sisse tuppa kus Marru magas, võtsin padja ja lõin teda sellega, ei aidanud. Tõin vannitoast klaasi külma vett ja viskasin selle talle näkku, mõjus.
''See on illegaalne tead sa seda?'' mossitas Marru.
''Ei ole,'' naersin, ''ise sa tahtsid, et ma sulle räägiksin õhtust.''
''Mhmh, mhmh, mhmh,'' Marion oli kohe ärkvel.
Hakkasin jutustama Malion kuulas.
''Kurat küll! Ma olen kade,'' vastas Marru, kui lõpetasin.
''Hahaha''
''Aga tead, mis ma eile hilja õhtul teada sain Tiff?''
''Nuuh?'''
''Ma tulen teie kooli. Lõpetan ka selle kooli! Ma nään siia!''
''Ah? Mida? Tõesti? Ma armastan sind! Kus sa elama hakkad?''
''Äää, ilmselt siin.''
''Siin? Päriselt? Mu best ja siin? Jess!'' rõõmustasin kohutavalt.
''Aaaga, ma tahaks pinginaabrit ka.''
''Ma istun Meiluga, aga ma üritan siiski.''
''Tead et su vanemad tulevad varsti tagasi ju ka ja Nat ka, nii et siis pean ma mõne aja sinu toas elama.''
''Ja loomulikult.''
''Ja seni kaua minul ei ole selle vastu midagi kui me õhtul just kahekesi ei peaks olema.''
''Ahah, ma sain aru su vihjest. Aga lähme paneme sinu asjad siis minu toas kuskile. .''
''Ookei.''
''Hommik,'' ta võttis mult ümbert kinni.
''Hommik,'' vastasin energiliselt ja tegin väikese musi ta huultele.
''Muuseas sa oled väga rõõmus. Ei tegelt te mõlemad olete.''
Marru tõmbas ukse kinni.
''Ei mis muu peaks reageering olema kui ma siia kolin.''
''Oot, sa tuled meie kooli tagasi. Ja kus sa elama hakkad?''
''Ma kolin sõnaotses mõttes siia.''
''Aaaa,'' oli Marks hämmeldunud.
Sekkusin ka nüüd juttu:''Kuule aita meil tuba natuke ümber sättida.''
''Okei.''
Hakkasime tuba muutma. Otsisime voodiks lahti käiva kotttooli ja paigutasime selle Maru jaoks tuppa. Järsku kostus koputamis. Kõik võpatasid
''Marko peitu!'' sosistasime Malioniga

[Alice21]

veeeeeeeellll

[TwilightForeva-]

veeeeel palun .

[BellaCullenSwan]

Oza ma sain veel ühe lugeja juurde


6. OSA

Hoidsin hinge kinni. Uks avanes pisut ja Ethani nägu paistis sisse.
''Tiff, oled üleval?''
''Jaa, me istume Maruga siin ja lobiseme, panime just toa korda, selleks et ta siin elada saaks.''
''Ookei, aga Margit on siin, sa ei maga ma saadan ta siis siia.''
''Ära saada ütle et ma magan.''
''Ta ju arvab et sa oled haige, Meilu oli rääkind , ta ootab et sa ärkaksid siis ju.''
''No siis ütle et mind ei ole.''
''Tiff?''
''Okei saada ta siia.''
Ethan läks alla.
''Marko.''
''Mis on?''
''Sa pead minema, Margit on siin.''
''Okei, aga kust kaudu?''
''Ma arvan, et sealt kust tulidki.''
Suudlesin teda veel, kuid järsku avanes uks, mu reageering ei olnud oiisavalt kiire.
''Tiffany,'' see oli Margit,'' oot, mida?''
''Täiesti....'' hakkasin vanduma
''Sa ei olnud midagi haige ja õnneks sain ma selle kõik pildile. Ma hakkan siis minema. Sauka.''
Kuulsin kuidas ta veel all E'le ütles ''Mind sinu asemel küll huvitaks mida su õde seal üleval teeb,'' ja see järel ta lahks. Uks paukus.
''Nagu täiesti ma ei tea kus on nüüd asi. Ja mis nüüd? Nii palju siis koolialguseni varjamisest.''
''Rahu, Tiffy. Ma lähen üritan ta kätte saada, okei?''
''Mhmh, mine. Sau ja kuule täna tule peole, muidu Ethan võib midagi kahtlustama hakata veel.''
''Okei, sau.''
''Malion , kas ta kirjutab oma blogi eks ikka veel?''
''Mhmh, kahjuks küll. Ja täna on pühapäev järelikult kirjutab ta täna sinna.''
Telefon piiksus sõnum. Klõpsasin sõnumis oleva lingi lahti ja sattusin interneti lehele, mis juhtus olema Karla ja Margiti kõmu blogi. Ja siis ma nägin, ma nägin pilti. Mind valdas meeleheide, ma nägin kome ülejäänu külastaja nime, Ethan, Meiliis ja Marko. Ma kuulsin samme need tulid järjest kiiremini üles. Kohe kohe on need minu ukse taga.
''Tiffany...'' taaskord oli see Ethan,''kas ta on siin?''
Marion läks ukse juurde, ''Ei ta ei ole siin. Ta tahtis Margitilt ta telefoni kätte saada, aga nagu sa näed see ei õnnestunud.''
''Tiff, sa lähed neile maale järgi.''
''Nad ei luba sul üksi siin olla, ära mitte loodagi. Ja mis ajast sa korralikuks vennaks hakkasid? Ise paned ööd läbi pidu ja minul ei tohi isegi poissi olla. Ma imestan üldse et su pidudele jälile pole saadud.''
''Ma pole sulle midagi keelanud, aga ta on sust aasta vanem.''
''Ära unusta et ta on su parim sõber!''
Heleny tuli üles,'' Mis siin toimub? Ma ei imesta kui teie kisa on välja kuulda.''
''Vaata seda pilti nende kahe blogis.''
''Ja mis sellest on?''
''Mu kallile vennale ei meeldi et mul poiss on, aga enda käitumist ta ei pane üldse tähele. Seda kuidas ta ööd läbi pidutseb.''
'''Ethan, tegelikult on ju Tiffanyl õigus. Tema ei pidutse ega joo, ega suitseta.''
''Ma ei olegi öelnud et tal ei või olla. Aga Marko on tast vanem ja nad varjasid seda.''
''E! Sa ise varjasid ka.''
''Ah ma ei viitsi enam! Maru tule lähme välja.''
''Tiff!''
''Ma ei taha suga praegu rääkida! Head aega''
Kolasime Malioniga möda tänavaid mitu tundi täies vaikuses. Koju tagasi jõudes oli juba pime .
Ma ei kavatsenudki Ethaniga enam rääkida ja mu mobiili suutis ta ka enda kätte . Terev nädal möödus üksinda enda toas istudes, sest Maru sõitis koju asjade järele. Ma ei rääkinud Ethaniga kordagi. Marko ka meil ei käinud ma olin kindel et Ethan oli tal seda keelanud teha. Helisatada ma talle ka ei saanud sest mobla mul polnud ja tavatelefon oli all korrusel.
*Laupäev...ühtu... homme on viimane vaheaja päev. Siis peab kooli minema. Selle pluss ma näen Markot aga miinus kõik teavad meist. Peaks seda lehte korra veel vaatama* tegin läpaka kaane lahti ja hakkasin blogist seda pilti otsima *mida seda pilti ei olegi? oot ta tegi selle ainult meile nähtavaks* lugesin uuesti sõnumit -ma saadan selle pildi sulle, Markole, Helenyle, Ethanile ja Meilule, ülejäänute osas on aega veel otsustada- *oh, ta ta ei saatnudki seda kõigile, jess* Kell oli küll kõigest kaheksa kuid läksin magama.
Kell oli 1 päeval kui ma ärkasin. Leidsin enda kõrvalt oma mobla ja kirja -sorri, ma ei mõelnud päris selgelt. sa oleks võind mulle rääkida kui sa mu parima sõbraga käid. täna helenyt.-
Ka pärast vabandust ei tahtnud ma Ethaniga rääkida. Mul lihtsalt ei olnud tuju. Ma olin ikkagi ta peale pahane. Saatsin Markole sõnumi -Ethan vabandas, ta lubab meil koos olla, nagu tema arvamus loeks. Koolis näeme-
Kui Marion tagasi meile jõudis vaatasime koos telekat, kui kell sai üheksa läksin magama. Olin ikka veel vihane.

[TwilightForeva-]

Veeeel . Ma olen seda juttu kuskilt mujalt ka lugenud
hmmm , Mängukoopast vist ....

[BellaCullenSwan]

Võimalik, ma olen sinna ka üles pannud...aga praegu ei saa. Ma olen siin juba ka poole peal jutuga...kui ühe osa juurde kirjutan nüüd lähema kahe päeva jooksul siis

[BellaCullenSwan]

7. OSA

Trrr...
*Jah ja nüüd hakkabki taaskord kool.*
Ma ei olnud öösel peaaegu silmatäitki maganud, kuid ma ei olnud ka üle liia väsinud. Mul oli kõigest suhteliselt kama kaks. Ma ei teadnud kindlalt kas Meilu teab või ei tea. Vähemalt oli olemas kaks inimest täna koolis kellele toetuda, kuigi ma ei olnud Heleny peale vihane.
''Hei, Tiff! Mis sa selga paned?'' ka Maru oli üleval.
''Eem, teksad ja mingi pluusi või tuunika. Kohe vaatan.''
''Me lähme eks koos E'ga.''
Vaatasin aknast välja, õues sadas lörtsi ja kõik oli märg,''Jamh okei, aga mina taga ei räägi. Muuseas mulle tuli meelde et viimane pink klassis on tühi ma istun suga sinna. Saadan Meilule ka sms'i et me ei istu enam koos.''
Õige pea tuli sõnum vastu -alates kolmandast pingist pidid nad kõik ühepingi taha poole nihkuma ma istun kolmandasse võta teine pink-
''Malion,'' ta oli parajasti vannitoas,''Me istume kolmanda rea teises pingis.''
Heley astus minu tuppa sisse,''Ma pidin ütlema, et kui te tahate autoga kooli tulla siis tehke ruttu, ta tahab 15. mintsa pärast ära sõita. Ta ise ei tahtnud tulla.''
''Me kohe tuleme ja võid talle öelda, et ma olen ikkagi ta peale vihane.''
Heleny läks alla ja 5 minutit hiljem ka meie. Istusime autos kõik täiesti vaikselt, kooli sisenedes olid taaskord kõigi pilgud meil.
Sisenesime Malioniga klassi ja esimene asi mis kostus oli ,''Marion?'' kõik olid pahviks löödud.
Läksime oma pingi juurde ja panime asjad lauale, esimene tund pidi olema Matemaatika. Olime kogu tunni Maruga vait, ta teadis et mul on paha tuju. Tunni keskpaigas sain sõnumi -Palun Vabandust! Äkki lõpetame vaikimise?- see sms oli E'lt mu viha hakkas vaikselt taanduma vastasin talle -OK-
Algas vahetund Karla tuli minu juurde, ''Mis sa selle eest teed et me suu kinni hoiaks?''
''Mida sa hakkad välja pressima?''
''No aga mis lõbu, me muidu saame?''
''Mida sa tahad?''
''Iga kuu sada krooni.''
''Okei..saad.'' nõustusin asjaga kergelt sest teadsin, et me ei pidanud nagu nii salatsema.
Ka teine tund möödus suhteliselt vaikselt.
Vahetunnis istusime laua peal ja Meilu hakkas muga rääkima: ''Nii et sa ei olnudki haige?''
''Ei olnud jah, sorri tõesti. Sa ise ütlesid mulle seda kohe alguses.''
''Ma tean. Ma ei ole tegelt pahane üldse.''
Telefon piiksus sain sms'i -Vaata selja taha :*-
Margit oli just pea minu poole keeranud ta suu oli lahti kukkunud. Vaatsin selja taha ja sain kohe ühe suudluse, seal oli Marko.
''Ethan ütles et te leppisite ära.''
''Mhmh, ja ma ei pea vist sind Meilule tutvustama.''
''Tiff, ma ei ole kanaaju,'' ütles Meilu.
''Ega ma seda arvanudki. Marks muuseas, nüüd on varjamine läbi täiesti.''
Kõik me neli hakkasime naerma.
Marion kes oli vaikne olnud võttis ka nüüd sõna:''Hmm tead et kõik vahivad teid.''
''Eee...juhtub.'' Mul oli teistest suht suva, ''Kas sa tuled pärast meile?''
''Su vanemad? Kuigi ma pole nädalaaega seal olnud.''
''No mis ime see on kui sa meil oled ja Ethani tuba on nagu nii ju samal korrusel.
Kell
''Okei ma lähen, pärast tunde näeme, me lähme kehalisse ära.''
''Sau.''
Kogu eesti keele tunni käis jutu vada ja õpetaja sai väga pahaseks.
Meilu, minu ja Malion'i vahel käis kirjavahetus jäime õpetajale mitu korda vahele, aga lõpuks ta kaotas lootuse ja andis alla. Pikemat aega olime olnud kirjadeta kuni tuli tagant pingist mulle kiri Karlalt ja Margitilt -Sa teadsid et ta tuleb jah, sa ei kavatsenudki varjata? Selle eest sa veel saad- näitasin kirja ka Meilule ja Marule nad ainult naersid selle peale nagu ma isegi. Saatsime kirja vastu -Hahaha ei ma ei teadnud, aga ma arvasin. Muuseas me ei ole keegi üksteisega tülis. Ei läinud läbi teil seekord. Saime veel korra kirja -Küll sa näed, me maksame kätte.-
Tund lõppes.
Bioloogia, geograafia ja keemia olid igavad, mis oli vägagi suur erand arvestades muidu keemia tunde. Ka vahetundides ei toimunud midagi, võib olla oli see sellepärast et ma ootasin tundide lõppu või, et lihtsalt polnud koolis veel kõlakaid.
Kui keemia tund oli lõppenud vaatasin oma telefoni seal oli sõnum -Tule minu juurde täna, sa võid tulla. Ethan ütles vanematele et lähed Meilu juurde. Olen kooli nurga taga.-
Mu suu tõmbus kõrvuni
Marion märkas seda, ''Nii mis nüüd toimub?''
''Sa pead üksinda koju minema. Ma lähen niiöelda Meilu juurde. Sau ma jooksen.''
Jooksin gardekasse võtsin riided ja jalanõud ning panin koolist plagama.
Pöörasin ümber kooli nurga ja nägin...

[TwilightForeva-]

Edasiiiii palun ..

[BellaCullenSwan]

8. OSA

Nägin Markot *mida tal on mopeed*
''Sinu oma?''
''Jap.'' ta suudles mind
''Ja nüüd sinu juurde?''
''Järelikult.'' Ta viskas mulle kiivri, panin selle pähe. Just sellel hetkel kui kooli ukse eest mööda sõitsime astus Malion uksest välja, viipasin talle veel käega. Viimasel hetkel nägin veel et ta suu kukkus imestusest lahti. 15 minutit hiljem jõudsime ta maja ette.
See aed oli tohutu suur ja keskel paiknes 2 kordne maja.
''Miks siin kunagi pidusid ei toimu,'' küsisin.
''Sest mu vanemad on enamasti kodus.''
''Praegu ka?''
'' Ei, nad läksid kuskile, mina ka ei tea kuhu. Aga lähme?''
Astusime uksest sisse ja ma ei uskunud oma silmi. Seal oli üli valge ja see paistis isegi suurem kui meie maja, kuigi ma poleks uskunud et suurem maja saab veel olla.
''Meeldib?''
''Mul on hetkel veel wau efekt.''muigasin
''See peaks tähendama, et...''
''Ma poleks uskunud et veel suurem maja saab olla kui meil.''
''Tegelikult vist ei olegi.''
''Okei, kus on sinu tuba? Teisel korrusel?''
''Tegelikult pööningul. Tule'' Ta tiris mind kätt pidi üles.
Tema toas istusime terve õhtu ja umbes üheteistkümne ajal läksime magama, järgmine oli siiski ju koolipäev, kuigi minu jaoks ei muuda see midagi.
Oli hommik, sõima ja sõitsime kooli, ta parkis ka täna nurga taha. Kõndisime kooli käest kinni ja kõikjal olid sosinad. Ometi ei olnud Ethanit meiega. Astusime kooli sisse ja mul kukkus suu lahti ja ma usun et Markol ka.
Togisin Markot ''Seda nad siis kättemaksu all mõtlesidki.'' Ekraanil mis ukse lähedal paiknes oli pilt mille Margit oli teinud.
''Ei, ma ei saa aru nende mõistuses pole vist kõik korras, '' muigas Marko
''Tead, et mind see eriti ei koti. Aga nüüd on siis teada miks kõik sosistasid, '' üritasin Margiti lolluse pärast neru pidada. Ma ikkagi ei saa aru kuidas õpetaja ja dire seda lubavad.
Ethan tuli meile vastu:''Paistab et sa oled kuulus õeke.''
Ma lihtsalt pahvatasin naerma ja ega Ethan ning Marko ka ei suutnud mitte naerda, meiega liitusid ka Heleny ja Marion.
''Hei! Tiff, arvesta Meiliis ignob nüüd sind. Ta vist ikkagi otsustas sulle mitte andestada varjamist.''
''Tõsiselt ka Maru? Ei, tüüpiline.''
Kell helises, Suudlesin veel korra Marksi ja siis jooksime Malioniga tundi.

[merkkka]

hea , ootan järgmist osa !!! võiks tulla midagi ülivinget :D

[missBella Cullen]

Veeeel Hea jutt on .

[Selena-gomez]

tee ruttu uus

[bella19]

Vinge
Veeeeeeeeeeel palun

[bella19]

Veeeel

[BellaCullenSwan]

okei, shocked, ma ei teadnud et keegi siin seda loeb, mul on valmis 20. osa, aga ma ei oska seda kuidagi edasi arendada. Nüüd on jälle suvi vaatab äkki saab edasi aetud, aga noh saate siis hetkel ühe osa juurde


9.OSA

Astusime klassi sisse kuid õpetaja oli juba tundi alustanud.
''Tiffany Clarkson! See et su pilt koolis suurelt üleval on ei tähenda veel seda, et sulle kõik lubatud on. Marion, tore sind jälle meie seas näha! Mõlemad kohe oma kohtadele!''
Istudes Malion sõnas:''Nii palju siis toredast elust! Ma jään seda õpetajat igavesti vihkama.''
''Kes ei vihkaks?''
''Nojah. Ta on endast liiga heal arvamusel. Ikka veel!''
Pidin peaaegu naerma pahvatama, kuid suudsin siiski seda tagasi hoida.
Terve päev venis nagu tigu, sedagi on vähe öeldud.
Helises viimane kell. Tunnid olid läbi.
Astusin uksest välja ning seal seisis Natalie.
''Nat!'' jooksin talle kaela, ma isegi ei tea, miks mul nii heameel teda näha oli.
''Ja millal sa mulle kavatsesid rääkida?''
''Millest?'' esimese hetkega ei jõudnud mulle kohe Nat'i küsimus pärale, '' Aaaa...Mai tea, aga nüüd sa juba tead.''
''Peaks mainima et see on ikka hea koht kus vahele jääda küll.''
''Ei no, aga...''
Õde katkestas mind poole lause pealt:''Vahet pole. Lähme koju?''
''Oot aga...''
''Marksil hakkas paha ta läks koju.''
''Ammm. Mai teadnudki.'' vaatasin telefoni ''Aa ei ta on mulle messi saatnud küll.''
Läksime alla ning siis bussile ja sõitsime koju. Õppisisme Malioniga kõik kohe ära ja siis jäin kogu õhtuks üksi enda tuppa.
*Hakkaks päevikut pidama. Jamh, hakkan. Mul peaks vist olema üks märkmik mille saab lukku panna. Jamh.*
Hakkasin kirjutama -Kallis päevik, Margit ja Karla kkerasid mulle totaalse käki kokku. Õpetajad arvavad nüüd et ma tahan koolis tuntust koguda, kuigi mind see pilt ei huvita ja mida ta kõigile näitab. Ma tahaksin kõigest sellest rahu saada. Kas ma võiksin homme ka koju jääda? Uurin, aga hommikul. Head ööd!-
Panin päeviku lukuga sahtlisse ning heitsin magama.
Hommik. Ema minu toas. Rõve nohu. Paha olla. Ema annab kraadi. Kõrge palavik.
-Jamh, ma jäingi haigeks nüüd. Ilmselt mingi viirus. 38.2 palavik, Natalie jääb ka koju.-
Kõik peale Natalie ja minu läksid tööle-kooli. Otsustasin et tuleks õdede vestlus maha pidada. Hüüdsin ta enda tuppa.
''Natalie!''
''Jah,''
''Ma tahtsin sult midagi küsida.''

[Alice21]

Edasi 5+

[bella19]

Edasi!

[Sponsored content]