Kui nii siis nii

[Bella&Edward]

Jutt tüdrukust kelle nimi on Khathy Wilsny.
---
Ma elan Tallinnas Mustamäel ühes väikeses kahe toaga korteris, mis on hirmus pisike. Minu vanemad elavad Ameerikas väikelinnas Forksis, oma majas, mis on hirmus suur, aga mina kolisin sealt välja, sest ma tahtsin Eestis elada ja siin on nii toredad ja lahked inimesed; eestlased.
Ühel päeval läksin oma tumepunasesse Volvosse ja läksin tööle.
Tööjuures helistas järsku tööandia ja ütles.''Teid kutsuti ülemus Andrese juurde ja õeldi, et sa tuleksid nii ruttu, kui sa saad.''
''Jah, Miia kohe lähen,'' ütlesin ma tööandiale.
Ja ma kõndisin sinna poole ja kõik töökaaslased vaatasid mind veidrate pilkudega. Tahtsin küsida, mis toimub, aga paem hoian suu lukus.
Jõudsin ülemus Andrese juurde ja tal olid käed-jalad tööd täis, kui ma tulin siis ta lõpetas kohemaid ära.
''Meile helistati just Jtaaliast Volterra linnast ja õeldi, et on vaja abi, kes oskaks Prantsuse keelt. Ma mõtlesin, et kas meil siin on kedagi, kes oskaks Prantsuse keelt ja järsku tuli mulle meelde sina. Homme hommikul saadetakse sind lennujaama ja lähed Itaaliasse Volterra linna.'' ütles Andres ja ma olin nii jahmunud, et ma ei saanud sõnagi suust välja.
''Olgu olen nõus homme hommikul lähen siis,'' ütlesin ma kõhklevalt, sest ma võin ju seal ära eksida. Ma arvan, et ei eksi, sest kui ma ära eksin, saan ma inimeste käest küsida.
''Jah, ja saad palgatõusu, kui sa tagasi jõuad. Võid kohe koju minna, ma luban.'' ütles Andres veelgi rõõmsamalt. Ja nii see oli ta naeris isegi siis, kui ma kabinetist väljas olin.
Läksin oma kabinetti ja panin oma asjadkotti. Tuulasin oma kappides ja võtsin igaks juhuks Jtaalia-Eesti ja Eesti-Itaalia sõnaraamatud, et ma igaks juhuks hätta ei satuks ja läksin tööjuurest uksest välja ja ikka vaatasid kõik mind veidrate pilkudega.

[Bella&Edward]

Läksin parklasse ja võtsin ajalehe paberite juurest Eesti Päevalehe ja istusin oma tumepunasesse Volvosse ja sõitsin koju, millegi pärast kiiremini, kui tavaliselt.
Jõudsin korteri esikusse kolmandale korrusele ja pusisin võtmetega, mis ei olnud ka tavaline.
Läksin tuppa ja kohe kööki süüa otsima, sest tööl ei jõudnud ma lõunale minna.
Siis, kui mul oli söök söödud hakkasin ma lehte lugema ja jõudsin just selle lehe pele, mille pealkirjaks oli ''Itaalias leiti vampiiri säilmeid.'' lugesin selle läbi ja ma mõtlesin milline jaburus.
Oma toas panin ma oma asju valmis ja pakkisin asjad kokku.
Järsku tuli mulle peale hästi suur uni ja ma nägin unes vampiiri, kes tahtis mind hammustada.
Ma ei jõudnud märgatagi, kui ma olin ärkvel ja läksin sööma. Mõtlesin, et ma võiksin minna ilma autota tööle ja ma läksin.
Kui ma tööjuures olin, ei jõudnud märgatagi, kui kiiresti ma sinna jõudsin. kui seal olin siis mind oodati juba täiesti musta limusiini, mis läikis nagu just tehtud.
Mu kohver pandi autosse, kui ma samal ajal autosse istusin. Limusiin oli väga suur, sest ma polnud ennem limusiiniga sõitnud. Ja järsku olin ma lennujaamas ja mu kohver võeti välja, et ma saaksin selle kaasa võtta.
Ootasin viis minutit, kui juba õeldi, et lennuk Itaaliasse on valmis ja hakkasin sinna poole minema, kui järsku sain aru, et see ei olnud tavalennuk, see oli eralennuk, mis sõitis otse Itaaliasse, aga kuidas ma saan Volterrasse, pean ma ise korda saama.
Minu arust sõitsime me kiiresti, sest see sõitis seitse tundi ja see aeg lugesin ma õnnekorral raamatut ja see aeg läks ruttu.
Siis õeldi, et me oleme Itaalias ja lennuk hakkab maanduma ja siis ma ootasin pikkisilmi, millal me maapeal oleme.

[Bella&Edward]

Kui ma lennujaama ees olin ootas mind samasugune must limusiin ja läksin autosse ja siis ma sõitsin Volterrasse.
Volterrasse sõit ei olnud nii pikk, aga ikkagi tundus pikk tee ees, et saada tavalisest palgast rohkem raha, aga ma tegelikult tahtsingi kuskile mujale reisima minna. Järsku tuli mulle meelde see uudis, mida lehest lugesin, vampiiridest Itaalias, ma mõtlen, et kuidas saab see võimalik olla (ma eriti ei tea vampiiridest) kui vampiirid on ainult müüdid, keda pole olemas;aga miks ma mõtlen selliseid asju, parem mõtlen ma millestki muust.
Aga ma ei jõudnud, sest siis ma olin juba hotelli ees ja mu kohver võeti just bagaasnikust välja ja ulatati mulle ja ise sõideti minema.
Läksin hotelli sisse ja küsisin Itaalia keeles.''Tere, ma tulen Eestis ja ma sooviksin omale hotelli tuba.''
''Jah, jah kohe saate,''ütles Itaalia keeles ja klõbistas arvuti klahve.''Palun, siin on teie võti ja teie toas on hotelli menüü, kust te saate omale toitu tellida.''
Ma tänasin teda.''Aitähh!'' ja jooksin oma tuppa.
Just siis helistas Andres ja küsis.''Kuidas sulle Volterra meeldib?''
''Jah, väga hästisiin on nii ilus. Millal ma tööle pean minema?''Küsisin ma arusaamatusega.
''Homme kell kaksteist mine kellatorni juurde ja seal kohtad sa inimesi, kellel abi on vaja,''ütles Andres.
''Jah, aitähh. Headaega!''ütlesin ma rõõmsalt.
''Headaega,''ütles Andres tõsiselt.
Ja ta pani toru hargile ja hakkasin mõtlema, mida ma nüüd teen, kui mul pole kellekagi rääkida ja kui ma helistaks kellegile siis maksaks see ropult raha ja raha ei tahaks enam palju kulutada, ainult kasutan söögi ostmiseks ja midagi hädapärast osta.
Siis ma väsisin ära ja läksin voodisse pikali.Ja mind valitses öö.

[Bella&Edward]

Hommikul, kui ma ärkasin olin ma väga unine, et pidin nägu mitu korda külma veega pesema ja olin ma virk ja tellisin hommikuks neljaviljahelbe putru ja piima, kui söödud sain oli kell veerandkaksteist.
Ja järsku tuli mulle meelde, et ma ei tea mida tähendab kellatorn Prantsuse keeles ja otsisin Eesti-Itaalia sõnaraamatu ja otsisn sõna kuni lõpuks leidsin''Palazzo dei Priori''see on ainuke sõna, mis mul pole meelde jäänud.
Siis hakkasin ma minema ja ma ei teadnud kuhu minna ja linnas ei olnud ühtegi kaarti, mis oleks näidanud, kus on kellatorn.
Hakkasin mõõda linna ringi käima ja küsisin inimestelt, kus on kellatorn ja nad vastasid, et lõuna pool.
Ma läksin ühelt põiketänavalt ja nägin tumehallis keebis valge nahaga meest ja ma küsisin, kus kellatorn on ja see mees hammustas mind. Ma sain kohe aru, kes see on, ta on vampiir ja ta hammustas mind.
Ta jooksis vihast põlemas minema.
Mul oli kohutavalt valus ja oli hea, et ma karjuma ei hakanud. Mul on selline tunne, nagu ma põleksin, aga see pole võimalik.
Olin seal põiktänaval umbes tundaega ja siis ma jooksin sinna kuhu sain ja järsku jõudsin müüri äärde, millel oli suur värav ja jooksin sealt välja.
Jõudsin maantee äärde ja jooksin sealt mäest alla, et metsa jõuda. Ma jooksin ja jooksin kuni ma kukkusin kokku.

[MissCullen]

põnev

[haly005]

hea jutt:)

[MissCullen]

kirjuta nüüd juurde ka Krissu!!!Ma ju tean juba mitu osa sul valmis on ma olen 117.lk

[Bella&Edward]

Järsku kuulsin nagu iseenesest, kuidas see vampiir Demetri on läinud kuningliku perekonna juurde ja ma sain aru, et ta on Aro, Caiuse ja Marcuse üks ihukaitsijatest kes Volturitel on.
Demetri rääkis Volturitele oma loo, et oli mind vampiiriks muutnud.
''Demetri, miks sa siis nii tegid, tead ju, et me ei tohi lihtsalt seda teha,''vastas Aro rõõmutult.
''Ma tean, aga mida me nüüd teeme?''küsis Demetri kurvalt.
''Ma tean!''hüüdis Aro rõõmsalt.''Kutsume meie vana hea sõbra Carlisle Culleni ja tema perekonna siia ja las nad viivad selle korda ja kõik on hästi.''
''Aga isand, kas me jätame ta enda juurde või mida?''küsis Demetri tõsiselt.
''Võiks Carlisle'i juurde jätta, aga muidugi, kui see talle meeldib,''selgitas Aro Demetrile.
''Jah, Demetri,''ütles Marcus.''Mine nende juurde ja too nad siia.''
''Jah, isand,''ütles Demetri.
Ma mõtlesin, et kuidas Carlisle Cullen mulle tuttav on, aga ei saanud puhtalt mõelda, sest valu on nii valus, et seda on raske taluda ja ma jäin magama, et uudiseid kuulda.
Oli umbes kuus tundi mõõdunud, kui nad tagasi olid.
Arol on ikka väga rõõmus meel neid näha ja ütles.''Tere tulemast, Carlisle, Esme, Rosalie, Emmett, Jasper, Alice ja Edward;aitähh, et te meid aitama tulite.''
Carlisle tegi esimesena suu lahti.''Aga mida me peame tegema, Aro.''
Arol on ikka väga rõõmus ja ütles.''Kõik on Demetri süü.''ta nägu läks tõsiseks.''Ta muutis väikese seitsmeteistkümne aastase tüdruku kelle nimi on Khathy Wilsny ja ta on üksinda linnast väljas ja metsas ära eksinud. Ja ma mõtlesin, et kas te saakside ta enda juurde võtta, kui teil midagi selle vastu pole?''
Carlisle läheb pere juurde ja nad arutasid seda, aga ma ei saanud midagi aru.
Carlisle tõstis pea üles ja ütles.''Jah, me oleme nõus ja me lähme teda nüüd otsima.''
''Tänan sind, Carlisle, et sa meid aitad,''kiitis Aro ja lehvitas neile, kui nad ära läksid.
Ma mõtlesin mida teha nad ju varsti jõuavad siia ja viivad mind endaga kaasa, kus nad siis ka ei elaks. Ma teen nii, et ma olen lihtsalt siin valudes ja ma ei tea midagi sellest, mis käsk neile on antud ja mida nad peavad täitma;või õelda, et ma kuulsin pealt, kui nad Volturite juures käisid ja mida nad peavad tegema.
Mulle meeldis teine võimalus rohkem.

[Bella&Edward]

Olin oodanud kümme minutit, kui keegi sahistas pöösas. Ja seal nad olidki need seitse vampiiri, Carlisle, Esme, Rosalie, Emmett, Jasper, Alice ja Edward, kõik peaaegu samasugused.
Siis tuli mulle lähemale Carlisle ja küsis.''Kas sa tahaksid meiega kaasa tulla?''
''Jah, oleks väga tore, kui ma saaksin teiega kaasa tulla ja te saate mind aidata, kuidas nii elada,''vastasin ma vadrates.
''Kust sa tead?''küsis Emmet, kui Rosalie teda takistada püüdis.
''Ma kuulsin pealt mida Volturid teile rääkisid. Aga kuidas see võimalik on?''arutlesin ma omaette.
''Lähme siis,'' pakkus Carlisle.
Ma kõhklesin.''Ma ei saa tulla.''
''Miks siis?''küsisid kõik nagu ühest suust.
Ma olin natuke närvis, et ma neile nii tegin.''Sest ma kukun kokku, sellepärast ma siin pikali olengi, et ma kukkusin kokku.''
''Me itame sind, kui peaks nii olema,''ja ka teised noogutasid.
''Olgu peale,''ütlesin ma ohates.
Ja siis me läksime.Nii imelik oli olla seitsme jumaliku vampiiri juures, aga mind see ei kohuta, sest varsti olen ma nendega samasugune.
Läksime autodesse, kaks autot oli, sest muidu poleks me ära mahtunud. Mina sõitsin koos Edwardi, Esme ja Carlislega teised olid teises autos.
Jõudsime lennujaama ja sõidame(ehk mulle jälle) eralennukiga hoopis Ameerikasse ja lähme Seattle-Tacoma lennujaama, sinna jõudsime kiiremini, kui mina sõitsin Eestist Itaaliasse.
Jõudsime lennujaama ja läksime kahe auto juurde, üks on musta värvi Mercedes ja teine oli punase katusega Jeep ja siis sõitsime me Forksi.
Mul tekkis paanika ja teised vaatasid minu poole ja vaatasid selliste pilkudega, nagu küsiksid, mis juhtus.
Sõitsime Forksist välja ja ma rahunesin natuke maha ja me suundusime metsateele teine auto meie järel.
---
Kas te arvate ära, miks Khathyl paanika tekkis, kui nad Forksi jõudsid?

[Bella&Edward]

Me jõudsime hästi suure ja valge maja juurde, mis oli väga ilus. Ja ikkagi oli see koht tuttav, ei tea kuidas see kõik mulle tuttav on, aga ma ei saa aru.
Carlisle pööras rõõmsa näoga minu poole.''Ja olemegi kohal, siin ongi sinu uus kodu.''pööras näo Esme poole.''Võiks ju võtta teda nagu perekonnaliige ja me saaksime uue tütre.''
Samal ajal, kui Carlisle rääkis kõhatas Edward, et nad tema poole vaataksid ja Carlisle küsid ta käest.''Kas sulle ei meeldi see?''
''Ei, ei mitte selles ei ole asi vaid selles, et me leiame ta ja siis võtame perekonnaliikmeks.Ja ei tea kas teised seda tahavad?''rääkis ta tõsiselt, aga miks ta peab olema nii optimistlik selles suhtes.
''Aa, sa mõtled seda, aga me küsime teiste käest,''vastas ta Esmele otsa vaadates.
Läksime autodest välja ja Carlisle küsis teiste käest.''Mis te arvate, kui Khathyst saaks meie perekonnaliikmeks?''
Alice oli kohe nõus ja ütles.''Muidugi, saaks ju omale uue õe ja ma arvan, et teised on ka nõus.''Alice vaatas teistele otsa ja teised noogutasid.
''Aga, kust ta siis on, kui me siin oleme, tal pole ju oma tuba,''kõhkles Carlisle.
''Ta võib minu toas olla, mulpole sellest mitte midagi,''muigas Edward mulle otsa. Ma vaatasin teda kahtlustavalt, aga ei leidnud midagi.
Ja järsku meenus Carlisle'ile midagi.''Sa muutud ju alles, kuidas sa püsti saad olla?''
''Ma olen osanud valu ja palju muud alla suruda ja sellest see tulebki. Aga muidugi mul on kohutavalt valus, aga ma surun selle lihtsalt maha.''rääkisin imestades, sest teised olid vist pikali maas ja kannatasid valu, aga mina mitte.
''Lähme parem tuppa,''pakkus Esme, hääl imestusest pungil.
Ja ma läksin nendega kaasa, sellesse hiiglama suurde ja valgesse majja. Sees oli sama võluv nagu väljas ja kõik asjad olid heletate toonidega.
Edward tuli minu juurde ja ütles rõõmus nägu peas.''Lähme minu tuppa.''
Ma olin nõus ja me läksime tema tuppa, mis oli kolmandal korrusel ja see oli mulle väga tuttav, sest ma elasin korteris ka kolmandal korrusel.
Jäime seisma ukse juurde, mille pruuni plaadi peal on kirjas''Edwardi tuba''.
---
Khathy oli sellepärast paanikas, et tema endised vanemad elavad ka Forksis.

[Bella&Edward]

''See on minu tuba ja sina võid siin olla niikaua, kui isu tahad,''ütles Edward rõõmsalt.
''Aitähh, et sa lubad mul enda toas olla,''proovisin õelda sama rõõmsalt, aga ei tulnud välja.
Ma läksin seina äärde ja istusin maha ja uurisin tuba. Toas on suur muusikakeskus mille kõrval hästi palju muusikaplaate. Läänepoolne sein on täiesti klaasist, millest näeb Olympia mägesid, toas on veel musta värvi nahkdiivan ja loomulikult voodit ei ole. Nagu ma aru sain ta mõtetest, et me ei maga ja see paneb mind muretsema.
Olin mõttesse jäänud ja järsku sain ma aru, et ta vaatab mind väga kaua ja küsis.''Millest sa mõtled?''
Ma ei tahtnud vastata, aga järsku sain ma aru, et ma oskan ta mõtteid lugeda ja ma vastasin mõttes.''Lihtsalt mõtlesin, et siin on nii ilus. Aga kas sa siis ei saa mu mõtteid lugeda, kui mina sinu omi oskan?''
''Sa oskad minu mõtteid lugeda?''küsis ta imelikul toonil.
''Jah, ma vist oskan paremini, sest ma sain su kõige suurema saladuse teada,''ütlesin ma. Ta suur saladus on see, et tal oli kunagi pruut ja ta pruut hüppas kaljult alla, kui ise oli Itaalias, ja ta pruut uppus ära.
''Kuidas sa oskad?''küsis ta imestades. Ta tõusis püsti ja sirutas mulle käe, et ma püsti tõuseksin ja ta ütles.''Lähme Carlisle'i juurde ja räägime sellest, tule.''
Ma läksin tema kannul teisele korrusele ja ukse ette millel on pruunil plaadil kirjas ''Carlisle'i kabinett''ja Carlisle hüüdis.''Sisse!''sest Edward oli mõttes küsinud, et kas me tohime sisse minna.
Läksime tuppa, kus on pungil täis raamatuid raamaturiiulites ja maalid.
Carlisle küsis murelikult.''Mis juhtus?''ja hea on, et Edward mõttes ei õelnud.
''Ma sain teada ühe tema ande, mis on umbes samasugune nagu mul,''ütles Edward kõhklevalt.
''Kas tõesti?''küsis Carlisle imestades ja mulle otsa vaadates.

[Bella&Edward]

''Jah, ma oskan teiste mõtteid lugeda, aga Edward ei oska minu mõtteid lugeda,''ütlesin ma muiates.''Mul on veel tugevam, kui Arol, tema ju saab lugeda vahemaade tagant ja kehalise kontaktiga, aga minul on just vastupidi, ma saan lugeda ükskõik millal ja ja ükskõik kus.''
''Muidugi, sest Demetri ju muutis sind ja ta on Voltur ja andis sulle kohutava ande,''nii Carlisle ja Edward vaatavad mind nii nagu ma oleks imeasi.
''Meil on nüüd probleem majas, mitte midagi ei saa varjata,''naeris ta ja Carlisle tema järgi.
''Ma tean miks sa ei saa mu mõtteid lugeda,''ütlesin ma rõõmsalt.
''Sest...''ütles ta tõsiselt.
''Ma ei tea kuidas, aga ma oskan blocki peale panna. Aga, kui ma blocki ära võtaksin, saaksid sa mu mõtteid lugeda. Aga, kui on vaja midagi tähtsat siis on nii, et mina vaatan tema mõttesse, võtan blockiära ja sa saaksid ka teada.''minu arust väga mõistlik lahendus.
''Siis te olete ju paras paar!''mühatas Carlisle naerdes. Mina ja Edward vaatasime üksteisele imeliku pilguga otsa.
''Me lähme tagasi,''ütles Edward, kui ma tahtsin just sama õelda.
Ja me läksime mõlemad Edwardi tuppa tagasi.
''Palun, Khathy luba mul oma mõtteid lugeda?''anus ta nii armsalt.
Ma kõhklesin ja küsisin.''Miks?''
''Sest ma tahtsin su mõtteid lugeda ja teada saada, kas sa said teada, mis on minu suurim saladus,''anus ta ikka veel ja ma noogutasin. Ja võtsin blocki maha.
Mõttes rääkisin.''Su kõige suurem saladus on ka teie pere saladus. Kas sa tahad, et ma nimetaksin ta nime?''ta noogutas ja ma jutustasin edasi.''Ta nimi oli Isabella Marie Swan, aga te kõik kutsusite teda Bellaks. Sa olid temasse pöördumatult armunud ja sa armastasid teda. Siis Bella sünnipäeval, te pidasite pidu siin ja Jasper tahtis talle kallale minna, sest Bella lõikas omal paberiga sisse ja siis läks Jasper hulluks ja sünnipäevapidu oli rikutud ja kahe nädalapärast, kui te otsustasite, et aeg on käes kolida ja sa rääkisid sellest Bellale ja läksid minema.Ja Bella oli väga kurb ja ta otsustas kaljult alla hõpata ja uppus. Sa läksid Volturite juurde, surma paluma, aga nad lükkasid su palve tagasi ja siis tuli, Emmett, Jasper ja Alice ja nad võtsid su kinni ja te kõik kolisite siia tagasi.''mul oli temast väga kahju.

[Bella&Edward]

Mul oli temas nii kahju temast ja ta sai aru, et ma talle kaasa tunnen ja ma kallistasin teda nagu õde, kes tunneb siiralt kaasa.''Aitäh.''tänas ta mind.
Olime väga kaua nii, kui Alice koos Jasperiga küsis.''Kas me tohime sissa tulla?''Edward ütles mõttes, et ma ei blockiks oma mõtteid. Ja lasi minust lahti.
''Jah, muidugi!''ütlesin ma.
Ma ütlesin kogematta.''Lahe!''ja kõik vaatasid mulle otsa.
''Khathyt imestab see, et Jasperil on niisugune anne. Aga nüüd ma sain aru, kuidas Jasperi anne toimides on ja minu arust on see ka lahe.''ütles ta ja mõttes, et ma ei vihastaks ta peale.
''Kust ta teab?''küsis Jasper.
Panin Edwardile näpu suu peale ja ma ütlesin.''Mul on peaaegu samasugune võime nagu Edwardil, aga meenutab rohkem Aro võimet, aga mul on just vastupidi.''
Nad vaatasid mind ammuli sui ja Edward võttis mu näpu enda suult ja muigas.
Ma ütlesin mõttes, et ma tahan ka midagi õelda.
''Me tahtsime muidu küsida, et kas te pesapalli tahate mängida, täna müristab ja Emmett tahab pesapalli mängida,''ütles Alice.
''Aga me peame siis Khathyle õpetama, sest ta ei oska mängida,''ta muigas ja ma ähvardasin teda: Kui sa veel minu üle raerad, panen ma blocki!ja ta kohe jättis järele.
Alice ja Jasper vaatasid mulle ja Edwardile otsa ja ma ütlesin.''Ma tulen heameelega, kui te mind õpetate.''
''Varsti näeme!''hõikas Alice.
Ja ma tahtsin veel Edwardiga rääkida enne, kui me läheme ja Edward sai kohe aru ja noogutas.
---
Vabandust, et nii pikk vahe tuli sisse.

[Bella&Edward]

''Miks sa mulle kaasa tundsid?''küsis Edward.
''Ma olen ju sinu õde ja mul hakkas sinust kahju, mida sa pidid läbi elama,''ja ma rääkisin tõtt, sest ta saab aru, kui ma valetan.
''Aa,''ütles ta mind imestades, lihtsalt.
''Lähme juba alla,''võtsin talt millegi pärast käest kinni ja ta tuli kaasa.
Läksime alla ja lasin käest lahti ja siis tulid kõik alla arutledes, aga ma ei tahtnud teada, mida nad arutavad.
''Kuidas sa järsku selliseks muutusid?''küsis Edward minu käest.
''Ära siis loe mu mõtteid. Kas sa oled kogu aeg mu mõtteid lugenud?''küsisin ma imestades.
''Jah, sest ma tahtsin teada, mida sa mõtled,''ütles ta minu imestusest imestatult.
Kõik vaatasid meie poole ja kõik küsisid mõttes, millest me räägime.
Jörsku sosistas Edward mulle kõrva.''Vaata mida Alice nägi, et ta nii naerab,'' noogutas ta mulle.
Ja ma vastasin talle meelega valjusti.''Nii pole aus, küsi ise tema käest. Miks ma peaksin seda tegema?''
''Lihtsalt, sest ta ei taha mulle õelda,''ütles ta ja me mõlemad vaatasime Alice'ile otsa.
Emmett ütles.''Parem hakkame minema.''
Me läksime Emmetti Jeepiga ja Carlisle Mercedesega pesapalli platsile.
Ja järsku tulid sinna inimesed ja mul hakkas janu ja ma hüüdsin.''Appi!''
Edward läks teiste juurde ja ütles, mida ma tunnen ja tuli minu juurde, et mind auto juurde viia. Ta ütles''Lähme tagasi majja ja sa pärast ütle, kui nad tagasi tahavad tulla.''ma katsin nina ja suu käega, et ma vere lõhna ei tunneks.
Jõudsime Mercedese juurde ja sõitsime koju tagasi. Läksime meie tuppa ja ma istusin maha, tema minu kõrvale.
''Me õpetame sind homme, eks,''ütles ta mulle kaasa tundes ja ma noogutasin.

[Alice21]

pln veel ...

[TwilightForeva-]

Hea jutt onnn . Kirjuta edasi palun .

[Bella&Edward]

''Miks see nii raske on?''küsisin ma. Kui ma oleksin inimene oleksin hakanud nutma.
''Noh, selleks peab õppima. Ma imestasin, kui sa selle ära tabasid, et sa ei tohi inimese juures olla.''ütles ta samamoodi imestades nagu ennem.
''Kas sa ei arva, et ma ei oska mõtteid lugeda?''küsisin ma.
''Ei mitte seda, aga lihtsalt,''ütles ta ja vaatas kaugusesse.
Ma panin blocki peale ja vaatasin, mida Alice nägi, et Edward tahtis teada, mida ta nägi. Ta nägi, et Edward armastab mind. Miks ma Edwardi mõtteid nii tähelepanelikult ei kuula? Ja ma hakkasin itsitama.
Ta sai järsku aru, et ma panin blocki peale ja küsis.''Miks sa blocki peale panid?''
''Ma tahtsin näha, mida Alice ennem nägi, et ta itsitama hakkas ja nüüd ma sain ka aru. Ja nagu ma ennist ütlesin, kui ma ütlen sulle õelnud pole see aus.''ütlesin ma veel kõvemini itsitades.
Ma võtsin blocki pealt ja ei mõelnud selle peale.
Edward luges mu mõtteid väga tähelepanelikult ja ma küsisin.''Kas sa tahad seda teada saada? Kui ma annaksin sulle vihje? Sul see võib-olla ei õnnestu, kui sa seda hoolega ei tee.''
Panin blocki peale ja Edward jäi veel rohkem mõttesse ja ma küsisin Alice'i käest.''Kas sa palun, räägiksid Edwardile mida sa nägid?'' Alice vastas.''Jah, ma võin ju, aga kas sa ise ei tahaks õelda. Ma pean mängima edasi. Varsti näeme!''ja Alice hakkas palli viskama.
''Edward, kas sa tõesti, tõesti tahaksid seda kuulda?''vangutasin pead.''Ma just küsisin Alice'i käest, et kas ma võin sulle ise rääkida ja ta lubas.''
''Palun, räägi, ma ei tea, mida sulle pärast annan?''anus ta ja ta lummas nii armsalt, et ma ei suutnud peaaegu vastu panna.
''Ma ei taha midagi ja sina ei pea minu peale kulutama. Ma pigem arvan, et sa ei taha seda kuulda, pärast kõike seda, mida sa oled läbi elanud. Ma võin ju rääkida, kui sa seda nii palju tahad.''vastasin ma.
''Palun, räägi, alusta otse algusest,''palus ta.
Ma mõtlesin, et kust alustada.

[Forever&Ever]

Ma tahaksin oma arvamust ka avaldada, ära palun solvu.

Päris palju on kasutatud väljendit "ja siis", see käib närvidele. Tegelikult on väga tore jutt aga kõik laabib nii kiiresti ja lihtsalt. Jälle ajab marru, et mõeldakse Bella asemel kedagi uut aga samas tulevad väga toredad jutud, aga palun ärge tapke Bellat kõikaeg ära.
Minule igatahes meeldis aga kirjuta pikemalt ja proovi midagi nö raskemat ka sisse tuua, kõik tundub nii kerge, vampiiriks saada ei ole nii kerge, ka Bellal polnud.

[Sponsored content]