Re: Haavad, mis ei parane.

by **TwilightForeva-** Kolm 24 Veeb - 22:55

Veeeel palun .

by haly005 Nelj 25 Veeb - 21:15

Õnneks vanemad läksid varsti ära ning ma ei pidanud enam teesklema, et minuga kõik korras on, sest see oli tõesti jube, vägisi omale toitu sisse ajada, kui sa ei suuda midagi süüa. Jack käis enamasti iga päev minu juures ning sai mu kuidagi nõusse pühapäeval jalutama minna. Kuid tal tuli midagi ootamatut ette, mis oli võibolla isegi parem, kuna üksiolek mõjub vahel isegi paremini.

Sõitsin autoga linnast välja, ühe metsa juurde, kus oli matkarada. Olin korra seal Jackiga käinud ja see koht tõsiselt meeldib mulle, kuigi see ei asenda kuidagi Forksi metsi.Forksis, minu endisest kodust üle tee oli mets,kus oli pisike radaning kui sealt natuke edasi minna oli suur kivi. Mul meeldis seal käia kui tahtsin üksi olla. Need sammaldunud muud ja maa. See kõik oli mõnus ja tunnen sellest tohutult puudust.

Pöörasin kitsa tee peale mis läks metsa vahelt ja jätsin auto sinna tee äärde. Õues oli vahepeal pilve läinud, mis oli siinse ilma kohta ima. Autost väljudes tundsin, kuidas mõned üksikud piisad mu näole langesid. Ja see meeldis mulle, kuna siis see paik meenutas natukenegi Forksi. Jalutasin aeglaselt edasi ning vihma hakkas ka üha tihedamalt sadama. Kui jõudsin tee lõppu, kus oli parkla ja matkaraja kaart, oli ma täiest läbimärg.

Üks auto parklas oli kuidagi nii tuttav, kuid ma ei suutnud meenutada, kus seda näinud olin.

Kõik inimesed hakkasid sealt ära minema ja kiirustasid oma autodesse. Mulle jooksis üks poiss otsa ning kukkusin selili pori sisse.

'' Jessica sina,'' küsis poiss, kelleks oli Mark.

'' Tore, ilma sind nägemata ei saa ikka kuskil olla,'' ütlesin tusaselt ning läksin metsa.

'' Oota ,'' hüüdis ta ja jooksis mulle järgi.

Kui nägin, et ta mulle järgnem hakkasin ka jooksma. Natukese aja pärast ei näinud ma teda enam, kuid olin rajast kõrvale kaldunud ja tednud, kus olen. Ma ei viitsinud seda otsima hakata, kuna teadsin, et võin Markiga kokku sattuda. Läksin lähima puuni ning istusin selle juurde maha. Natukese aja pärast ilmus nähtavale ka Mark.

'' Mine ära, ma tahan üksi olla ja kõige vähem tahan veel sinu seltsis olla,'' karjusin talle, kuid teda see vist eriti ei huvitanud.

Ajasin ennast uuesti püsti ning jooksin veel sügavemale metsa. Mul ei olnud õrna aimu ka, kus ma olen ja kuidas pärast siit minema pääsen, kuid tahtsin Markist võimalikult kaugele saada, nii et ta mind üles ei leiaks. Miks ta jub ükskord ari ei saanud, et ma ei taha temaga tegemist teha. Mark oli küll silmapiirilt kadunud, aga jooksin ikkagi edasi. Järsku tundsin jalas tohutut valu, mille tagajärjel ma kukkudin.Minu õnnetuseks olin ma mingi künka otsa jõudnud ja veersin sealt suure hooga alla otse vastu puud ning see oli küllaltki valus.

by **TwilightForeva-** Nelj 25 Veeb - 21:56

edasii palun .

by haly005 Reede 26 Veeb - 18:12

Ma ei tundnud ühte oma kätt ja jalas oli tohutu valu. Mu jalg oleks nagu põlenud. Üritasin püsti tõusta, kuid see oli liiga valus. Kuid nii palju ma nägin, et mul oli loomalõks jala küljes ja see tekitaski jalas seda tohutut valu.Need terad tundusid nii suured, mul oli tunne nagu need puudutaks mu luud. Kõik see vere lõhn mida tundsin muutis mind üsna uimaseks, õnneks sadas vihma, nii et see lõhn ei olnud nii tugev. Ma nutsin, kuna see valu oli jube, oleksin tahtnud selle üma jala ümbert ära võtta, kuid ma ei suutnud ühte oma kätt ju liigutada, nii et pidin selili edasi lamama, kuni keegi mind leiab.Vihm jäi järgi ja vere lõhn muutus aina tugevamaks, nii et kaotasin teadvuse, kuna ma ei talu vere lõhna.

Toibusin oksa raksatuse peale, mis kuskilt lähedalt kostus.

'' On seal keegi,'' hüüdsin, lootes,et keegi on seal, kes mulle appi tuleks.

'' Jess, oled see sina,'' kostus kuskilt Marki hääl.

Lõpuks ilmus ta nähtavale ja jooksis minuni.

'' Oled kombes,'' küsis ta.

'' Ja tead kindlasti, sa oled ikka kuradi pime. Võta see kuradi asjandus mu jala ümebert ära. See teeb tohutut valu.''

Ta üritas seda ära võtta, kuid see oli liiga tugev, nii et ta ei saanud seda ära. Ta võttis mu sülla ja viis mu autosse ning siis sõitsime haiglasse. Mul oli hetkel hea meel, et ta siin oli, kuna muidu oleksin seal vist edasi piinelnud, aga samas ma ju jooksin tema pärast sinna. Ma ei teadnudki kas olla tänulik või mitte.

Haiglas tehti mu jalale tuimestus ning võeti see mu jala küljest ära. Ma nägin kõike seda pealt. Ma oleks saanud ka kõrvale vaadadta, kuid tahtsin ikkagi seda näha, kuigi see oli rõve. Naad puhastasid haava, ja see andis natuke tunda. Tuimestus hakkas kaduma ning tundsin iga torget, kui seda haava kokku õmmeldi, kuid see valu ei olnud nii hull võrreldes sellega, mida metsas tundsin. Lisaks pandi veel käsi kipsi, kuna see luu oli murdunud, kui suure hooga vastu puud lendasin.

Mind viidi palatisse ning pidin sinna jääma kaheks nädalaks. Mulle ei meeldi haiglad, need on kuidagi nii tühjad ja külmad. Ja see haigla lõhn on ka vastik. Ma ei saa aru miks peavad palatite seinad alati valged olema, seal võiks ju midag värvikirevaat olla.

Mu jalg hakkas uuesti valutama ning see oli tulikuum, ma kannatasin jälle välu käes. Mitmeid tunde ei tulnud ükski arst, lõpuks üks tuli ja süstisi mulle midagi sisse, arvatavast unerohi, kuna peale seda jäin magama ja ei tundnud enam valu.

by **TwilightForeva-** Reede 26 Veeb - 23:23

edasii palun .

by haly005 Laup 27 Veeb - 21:35

Ärkasin ukse avamise hääle peale.Mu jalas oli ikka valu, kuid see ei olnud nii tugev. See oli õrn ja tuikav valu, aga tundsin,et see oli endiselt üsna kuum.

Sisenejaks oli Mark.

'' Kuidas on,'' küsis ta üsna murelikult.

'' No enam vähem, nni hull see pole enam, kui eile.''

'' Tore teada.''

'' Miks sa tulid,'' tahtsin teada.

'' Tahtsin teada kuidas sul on ja tahan sinuga rääkida,'' hakkas ta jälle pihta.

'' Issand jumal, kas tõesti on raske aru saada, et ma ei taha sind eriti näha. Ma olen sulle küll tänulik, et sa mu sealt metsast ära tõid, aga sinu pärast ma ka sinna sattusin.'
'
'' Palun kuula mind ära, ma tahan, et sa teaks mis kõik selle põhjuseks oli,'' anus ta mind.

'' Sa juba rääkisid, et olid täis ja mida iganes veel,'' hakkasin ma vaikselt vihaseks minema, kuna ta ei saanud aru.

'' Ma valetasin sulle.''

'' Mida? Ja nüüd ütled mulle, et Isabel meeldibki sulle,'' läksin ma järjest vihasemaks.

'' Ei.Lubad siis rääkida?''

'' Räägi, aga ma usun,et see ei muuda midagi.''

'' Mõned aastad tagas hakkasin tarvitava narkootikume, kuna mu tüdruk jättis mu mingi teise pärast maha. Mu elu muutus siis täielikult, kooli ma enam eriti ei läinud ja kui olingi koolis siis laksu all.Algul suitsetasin kanepit, aga hiljem läks ai tabletidele üle. Taravitasin neid vähemalt aasta, kuni lõpuks sain ületoosi ja oleksin peaaegu surnud. Tänu sellele said vanemad teada ja saatsid mu ravile. Seal ma suutsin kõigest sellest jamast loobuda, kuigi see oli väga raske. Ja nüüd kui sina tulid, mõtlesin, et lõpuks on mu elu jälle korras, aga siis nägi kui lähedased te Jackiga olete ja kasrtsin, et see juhtub jälle ja siis ma hakkasin jälle kanepit suitsetama, lootes, et kui see kõik uuesti juhtub, ei ole see nii kuradima valus. Ja peol olin seda küllaltki palju suitsetanud ning ei teinud sinul ja Isabelil enam vahet. Ma tean et see ei ole suurem asi vabandus, aga ma tahtsin, et sa teaks.''

Ma ei öelnud selle peale midagi, kuna lihtsalt ei teadnud, mida öelda. Ma ei tahtnud talle isegi otsa vaadata. Vaid vahtisin ainult aknast välja. Lõpuks läks Mark minema nähes, et ma ei vasta midagi.

Mul hakkasid pisarad mööda põski alla voolama. Kuidas ta sai küll arvata, et jätan ta ma. Ja miks ma midagi tähele ei pannud. Ta ei olnud ju teistsugune nagu tavaliselt või ta siis lihtsalt minuga koos olles ei võtnud. Jack oli lihtsalt hea sõber ei midagi muud.

Osa minust oleks tahtnud Markile andestada, kuna ta oli midagi sellist läbi elanud, aga samas teine osa minust ei suutnud talle andestada. Ma olin tohutult segaduses. Kas anda talle uus võimalus või mitte? Aga samas kui ta ikka tarvitab siis võib see jälle juhtuda ja seda ma uuesti üle ei elaks.Miks see kõik nii raske peab olema?

by **TwilightForeva-** Laup 27 Veeb - 22:13

Edasiiii palun .

by haly005 Püh 28 Veeb - 12:48

Mark ei tulnud mitu päeva ning selle järgi otsustades oli ta vist loobunud mõttest, et talle andestan.Ma olin lõpuk ka otsusele jõudnud, et annan talle selle andeks, kuid kartsin ka jälle haiget saada. Ootasin mitmeid päevi, et ta tueks ja saaksin talle öelda, aga teda ei tulnud.

Lõpuks sain sela jubedast haiglast ka välja, need valged seinad ja see haigla lõhn olid ming jubedalt ära tüüdanud. Jalg oli nüüdseks korras, aga käsi oli endiselt kipsis, aga õnneks vetakse see nädala pärast ära.

Esimse asjana läks Marki juurde, et talle öelda, aga teda ei olnud kodus.Palusin ta emal talle edasi öelda, et ta helistaks. Mitmeid päevi ootasin kõnet, telefon oli mul kogu aeg kaasas ning kui üritasin talle ise helistada, oli see välja lülitatud.Koolis teda ka ei olnud ning ükski tema sõber temast midagi ei teadnud.

Lõuks ta siis helistas:'' Jess saame pargis kokku.''

'' Okei, ma tulen sinna,'' vastasin ning juba läksin uksest välja.

Ta seisis pargi pingi juures, käed taskus ning vahts ühte punkti.

'' Kus kurat sa olid see kõik aeg? Ma üritasin sind kätte saada, aga su telefon oli kogu aeg välja lülitatud,'' rääkisin peaaegu karjudes.

'' Rahune maha! Mis sul viga on. Tundsid minust puudust,'' küsis ta pilkavalt.

'' Ütle kus sa olid siis, nii et keegi sinust midagi ei teadnud,''küsisin juba natuke maha rahuneneult.

'' Maal vanaema juures. Pidin kõigest sellest eemale saama, ma lihtsalt ei suutnud taluda teadmist, et mul pole sinuga mingit võimalust.''

'' Ja kus sa seda võtad?''

'' Järeldasin, kuna sa ei vastanud haiglas midagi.''

'' Tead teine korda ära tee mingeid ennatlike järeldusi, eks.''

'' Oot mis sa annad mulle andeks või,''küsis ta üsana imestunult.

'' Jah, aga ainult ühel tindimusel, kui sa lubad, et ei tarvita enam narkootikume.''

'' Luban,'' ütles ta väga rõõmsalt. Ma polnud teda nii õnnelikuna veel näinudki.

Ta haaras mu ja suudles mind. Mul oli ea meel, et oli temaga jälle koos, aga samas kartsin uuesti haiget saada.

'' Ja see, et ma Jackiga hästi läbi saan ei tähenda seda, et ma sus maha jätaks eks,'' lisasin ma kõige lõpuks.Ta vaid noogutas selle peale ning siis saatis mu koju.

Kõik need haavad mu südames oleks nagu kadunud, kuid natuke tegi mulle ikkagi haiget see, et selle kogu jama põhjuseks oli ka mingil määral Isabel.

Majja sisenedes oleksin peaagu Tayloriga kokku jooksnud.

'' Miks sa sedasi särad,'' küsis ta, ise vaatas mind veidi imeliku pilguga.

'' Eks uuri välja kui see sind nii väga huvitab,'' ütlesin ning läksin tuppa.

Taylor jäi imeliku näoga uksele seisma, aga kui ta nägi eemal Marki, hakkas ta üsana vihaselt ja kiirel sammul tema poole minema.Karta oli, et sellest midagi head ei tule ning jooksin talle järele.

by **TwilightForeva-** Püh 28 Veeb - 13:18

edasiii palun .

by haly005 Püh 28 Veeb - 21:23

' Oota Taylor,'' karjusin talle järgi, kuid ta ei teinud minust välja.

'' Mark, oota ma tahan sinuga rääkida,'' karjus ta Markile järle ja seda üsna vihaselt ning Mark jäi selle peale seisma.

Taylor jõudsi lõpuks Markini ning virutas talle rusikaga vastu nägu. Selle peale tormasin kohe sinna ja aitasin marki püsti ning ma olin Taylori peale üsna vihane.

'' Mis sul viga on,'' kajusin ma Taylorile.

Kuid ta ei teinud minust välja ning hakkas Marki sõimama:'' Ma olen sulle juba korra öelnud, et hoia mu õest eemale ning ma mõtlesin seda ka tõsiselt.''

'' Kurat küll Taylor, kui sa midagi ei tea siis ära topi oma nina igale poole,'' karjusin ma veel vihasemalt.

'' Ära ütle nüüd, et te ära leppisite,'' oli ta küllatki üllatunud

'' Jah, ma andsin talle andeks.''

'' Mida?Pärast kõike seda , mis ta sulle tegi annad sa talle andeks.''

'' See pole enam sinu asi mida mina teen.''

'' Ma ju ei taha, et sa haiget saad.''

'' See su viga Taylor ongi, et sa tahad olla suur hoolitsev vend, aga sa keerad sellega alati kõik untsu. Nii et jäta meid raule.''

'' Aga ära pärast tule ütlema, et ma sind hoiatanud pole,'' ütles ta ning läks vihaselt minema.

''On sinuga kõik korras Mark,'' küsisin ma lõpuks Markilt.

'' Ja, ja pole midagi, ma arvasingi et sealt midagi sellist tuleb.''

'' Tule läheme minu poole ma teen suu huulele kompressi, kuna see tundub üsna paistes olevat.''

Mark võttis minult ümbert kinni ning jalutasime minu poole. Keetsin kummeliteed ning panin Marki huulele kummeliteega läbiimmutatud vati peale.Mark jäi veel natukeseks minu juurde.

'' Ega sa selle Taylori asja pärast pahane ei ole,'' küsisin.

'' Miks ma peaks sinu peale pahane olema, kui see oli Taylor, kes mind lõi. Aga tegelikult ma peaks vist minema hakkama,'' ütles ta ning kallistas mind tugevalt. See kallistus oli nii hea ja soe, et polekski tahtnud seda lõpetada.

Saatsin ta ukseni, aga jus siis astus Taylor uksest sisse ning vaatas Mark üsna vihase pilguga ning läks oma tuppa. Ning ka Mark läks ära. Seisin tükk aega vastu ust toetades, kuni lõpuk läksin ära magama.

by **TwilightForeva-** Esm 1 Märts - 15:26

edasii palun .

by haly005 Esm 1 Märts - 16:08

Nädalad möödusid ikka kiiresti, enamus ajast olin Markiga koos ning vahel ka Katlyni, Naomi, Kimberly ja Margotiga. Olin kodus väga vähe kuna olin Taylotiga ikka tülis ninhei suutnud lihtsalt temaga ühes majas olla.

Sõitsin kooli parklasse sisse ning parkisn auto tavapärasele kohale. Jõudisn vaevalt autost välja kui Katlyn juba minu juurde jõudis.

''Tsau,'' ütlesin.

'' Tsau, kuule täna on minu pool väike pidu või midagi taolist. Tuled,'' rääkis ta kuidagi väga elevil olles.

'' Oleneb, kui Taylor tuleb siis mina sinna tulla ei kavatse.''

'' No ma ei saa aru miks te juba ära ei lepi, sellise pisikese asja pärast tülis,'' rääkis ta silmi pööritades.

'' Tema oli see kes Marki lõi nii, et ennem mina temaga ära ei lepi kui ta vabandust palub.''

'' No jah, vahet pole, aga see et algul tulevad ainutl mõned tüdrukud ja hiljem pidi poisid ka tulema ja ma siis ei kutsu Taylorit.Sobib?''

'' Jah,'' ütlesin ma ning läksime tundi. Tunnist tundusid kuidagi eriti pikad, aga lõpuks said need ka läbi. Toppisin asjad kotti, kui kell oli helisenud ning läksin auto juurde.

'' Hei Jess! Õhtul Katlyni juurde lähed,'' hüüdis Jack mu selja tagant.

'' Tegelikult ma lähen kohe sinna, aga ma olen sulle öelnud, et parem oleks kui me ei sutleks eks. Nii et ma loodan, et sa seda ka meeles pead.''

'' Ma ei saa aru ka Mark keelab sul minuga rääkida või millea asi,'' oli ta üsana pahane.

'' Keegi ei keela, vaid ma ise tahan, kuna ma ei taha, et Mark jälle midagi oletab ja siis uuesti tarvitama hakkab, seega on parem kui me ei suhtle,'' olin ma üsna kurb,'' ning see on su enda süü ka,et mind suudsid,'' lisain veel.

'' Ma tean jah, aga me võiks ju sõbrad edasi olla ning ta ei teagi sellest ju.''

'' Mis siis, et ta sellest ei tea, aga nii on parem, nii et hoia minust eemale,'' ütlesin ning istusin autosse ning sõitsin Katlyni juurde.

Seal istusime niisama Katy toas ajasime juttu ja lakkisime küüsi.Hiljem saabusid ka poisid, nende seas ka Taylor ning kahjuks ka Jack. Ning kõigele lisaks tundus Mark kuidagi väga imelik.Ma tõesti lootsin, et kuskilt kuulnud ei olnud, et Jack mind suudles.Mängisime pudeli keerutamist ja jõime natuke, osad ka palju. Tundsin end sellest seltskonnas väga ebamugavalt ning kuna mul tuli meelde, et olin oma telfoni Katy tuppa unustanud, tõin selle vabanuseks, et sealt eemale saada.

See oli kergendus, kui sealt eemale sain.Otsisin telefoni tükk aega, kuni lõpuks leidsin selle padja alt. Haarasin telefoni sealt ja samas tundsin kellegi sooja puudutust oma käsivarrel.

by **TwilightForeva-** Esm 1 Märts - 16:16

edasiiii .

by haly005 Esm 1 Märts - 21:09

Seal oli Mark. Ning esimese asjana ta suudles mind. See oli kuidagi nii järsk ja ahne, kõigele lisaks hakkas ta küsi mu pluusi alla ajama.

'' Lõpeta Mark,'' ütlesin anuvalt, aga sellest polnud kasu ta ei lasknud mind lahti. Rabelesin, kuni lõpuks virutasin talle jalaga, nii et ta oiates maha kukkus.Tahtsin sealt minema joosta, aga uks oli lukus.Valisin kähku Jacki numbri, aga ta ei vatsanud nii, et jätsin teate, lootes,et ta selle kähku avastab.

'' Jack, mul on abi vaja. Palun....'' ei saanud ma lauset lõpetada, kuna Mark lõi telefoni mu käest tugeva hoobiga, nii et see jupideks lendas.

'' Mis sul viga on Mark? Ära ütle et sa jälle tarvitad,'' ütlesin ma hirmunud häälega.

'' Või mis mul viga on, sa peaksid seda üpriski hästi teadma ja ja kogematta võtsin vist jah mõned tabletid,'' ütles taning surus mu vastu seina.

'' Ega sa....'', ei tahtnud ma lauset lõpetada,sest äkki ta ei mõelnud minu ja Jacki suudlust.

'' Noh, kullake ei julge välja öelda mis sa tegid jah?''

'' Vabanda, mina ei ole selles süüdi, tema ju suudles mind ja palun lase mind lahti,'' olin ma peaaegu nutma puhkemas.

'' Ära mängi süütukest eks.''

'' Tõsisetl, ma ei valeta. Palun lase mind ainult lahtis saad teed mulle ju haiget.''

'' Ma ei usu ühte sõna ka su suust.''

Hakkasin uuesti rabelema, kuid see kord ta hoidis mind tugevamini kinni, kuni lõpuks mu voodi poole viskas nii et ma peag avastu kapi nurka kukkusin. Tundsin kuidas veri mul peast jookseb ja juukseid märjemaks teeb. Vere lõhn muutis mind veidi uimaseks, aga siiski tajusin mis toas toimub. Mark tuli vaikselt minu poole ja irvitas mulle näkku.Kuni ta mind jälle suudelda tahtis pöörasin pea ära.

'' Sa teed seda mida mina tahan selge.''

Ma ei vastabud selle peale midagi kuni ta mu lpuks voodile tõukas, samal hetkel läks to oks väg suure pauguga lahti ja Jack virutas Markile ühe tugeva obaduse rusikaga näkku.

'' Oled kombes,'' küsis ta väga vaiksel ja murelikul häälel.Raputasin vastuseks pead, Ning lõpuks tundsin vere lõhna juba palju tugevamalt ja selle tagajärjel kadus mul pild üldse eest ära.

Ärkasin kodus enda toas.

by **TwilightForeva-** Esm 1 Märts - 22:02

edasiiiii palun .

by haly005 Teis 2 Märts - 16:08

Mul ei olnud mingit tuju kuskile minna. Ma lihtsalt tahtsin unustada kõik juhtunud. Ma ei lahkunud mitu päeva oma toast ega söönud jälle midagi. Ma teadsin et rikun sellega vaid enda tervist, aga ma lihtsalt ei suutnud süüa. Tõusin voodilt püsti ja tundsin kui nõrk ma olen. Ma pidin midagi sööma, muidu kukun üldse kokku.

Läksin alla panin vee keema ja purustasin kaussi kiirnuudlid.Kui need valmis sõin, kuigi oleks tahtnud esimese kahvlitäie järel kõik sinna paika jätta, aga suutsin ikka lõpuni süüa. Sisendasin edale et Mark ei ole kõike seda enda piinamis väärt. Ma pidin ju eluga edasi minema. Ma välja minna kellegi seltsis olla, seega helistasin esimese asjana Jackile. Ta oli nõus minuga Randa jalutama minema. See oli iseenesest tore.

Mitmeid kuid käisin Jackiga väljas. Ma olin peaaegu Marki unustada. Lisaks veel teadmine et Mark läks uuesti ravile, parandas ka mu tuju veidi.

Istusin kodus vahtisin telekat, kui keegi koputas uksele. Ja polnud just erit raske arvata kes see on.

'' Hei,'' ütles Jack kui ukse avasin ja ta kallistas mind, oma pehme kallistusega nagu tavaliselt.

Ta oli ülimalt hea sõber, kuigi mulle tundus et olen temasse vist veidike ära armunud. Kuna pidevalt leidsin oma mõtted uitamas ikka temal.

'' Hei,'' ütlesin vastu, ise rõõmust särades.

'' Tead ma mõtlesin, et võiks täna kinno minna.Oled nõus,'' küsis ta, kuigi teadis juba vastust niigi.

'' Loomulikult, et olen nõus, kes siis sinu kutsele saab ära öelda,'' vastasin ning tõin enda toast oma rahakoti.

Jõudsime kinno ja läksime kava juurde.

'' No nii mida vaatame,'' küsisin.

'' Hm äkki see õudukas.''

'' Ok.''

Otsime piletid ja popcorni, õigemini tema ostis, kuna ta tahtis mulle hirmsasti välja teha.Ning siis suundusime saali. Istuime teise ritta. Film oli vaadatava, kuid mite just super hea. Läksime randa jalutama veel ja täpselt päikseloojangu ajaks. See pilt oli armas. Lihtsalt vaikisime ja jalutasime aina edasi, kuni lõpuks selle vaikuse katkestasin:'' Milline on sinu unistusete tütruk,'' küsisin, kuna see tõesti huvitas mind.
'' Hmm,hea küsimus. No selline ilus, sümpaatne, pruunide juustega, umbes sinu kasvu.Ma arvan, ei oska täpsemalt öelda.Aga kust selline küsimus?''

'' Ma ei tea, ma niisama, lihtsalt tuli pähe et küsiks,'' vastasin ma.

'' Aga milline peaks olema sinu unistusete poiss,'' küsis ta järsku.Ossa, vot seda küsimust ma nüüd küll ei oodanud.Ma ei teadnud mida vastata.

'' Noo, eem, selline pikka kasvu, pronksiate sassis juustega, sellise armsa pilguga,'' vusristasin ma kähku, et ta aru ei saaks, et jutt temast oli.Kuigi see vist mul eriti hästi ei õnnestunud, sest ta jäi mind üsana tõsise pilgiga vaatama. Kuni lõpuks oma huuled minu omadele surus. See suudlus oli nii hell, ma ei tegais õnu millega seda kirjeldada.

Igatahes olin ma nüüd täiseti kindel, et oli temasse kõrvuni armun

_________
LÕPP

by **bella19** Teis 5 Juul - 17:04

Vabandust et nii hilja aga see oli väga hea jutt!
Kuigi ma tahaksin et see jutt läheks edasi ja räägiks Jacki ja Jessica suhtest!

by haly005 Reede 8 Juul - 20:12

Oh sa, ma ei mäletanudki seda juttu enam, kuna see oli vanas arvutis, mis katki läks.

Kuna see siin olemas, siis vaatab vb võtan sellega kunagi veel midagi ette, aga praegu on mul lihtsalt nii palju uusi ideid seoses juttudega, nii et kõigepealt tahan müstika ära lõpetada, siis ühte uut alustada, mis mul juba tükk aega meeles mõlgub.

by **bella19** Esm 1 Aug - 19:20

Haly005 aga kas sul on mingeid pilte millsena sa neid tegelasi ettekujutasid siin jutus eriti tahaks teada milline Jessika ja Jack olid Smile

by haly005 Kolm 3 Aug - 10:43

vaatab , ma pean siis selle läbi lugema, kuna ma ei mäleta enam eriti seda juttu

by Skinny Kolm 28 Sept - 14:36

Fantastiliselt hästi kirjutatud!
Hakka kirjanikuks ausõna (:
SUPER!

by Sponsored content