Haavad, mis ei parane.

[haly005]

See on siis see jutt, millel ma ksautasin oma pooleli jäetud jutu algust.

1.

Sisenesin majja, mis esmapilgul tundus hirmutav, kuid kui seda seest nägin, olin jahmunud. See oli ilus, fantastiliselt ilus, kõik see mööbel ja maalid, mis seal pikas koridoris asetsesid oli vapustav. Avasin ukse, kuid olin üllatunud, toas ei olnud mööblit, vaid selle asemel valitses seal tühjus ja räpasus. Avasin koridoris järgmise ukse, kuid ka see tuba oli tühi ja räpane. Ja nii kõik toad, kuni jõudsin viimaseni. Vajutasin ukselinki ja lükkasin ust, kuid see ei avanenud. Hakkas ära minema, kui järsku uks mu selja taga avanes. Mind valdas hirm, ma kartsin, kuid ma ei hoolinud sellest ja sisenesin tuppa.Ma olin järjekordselt ülaatunud, kuna see tuba ei olnud tühi ja ämblikevõrke ning tolmu täis, vaid puhas ja kauni mööbliga. Eriti kaunis oli kapp. Läksin kapi juurde, et mustrit, mis sinna kraveeritud oli lähemalt uurida. Kuid järsku otse mu kõrval avanes kapiuks, astusin ehmatusest paar sammu kiiresti eemale. Kapist astus välja fantastiliselt ilusa näoga mees, ta oli lummav, tema pronksiad sassis juuksed, kuldpruunid silmad ning marorjas nahk, see kõik oli täiuslik. Ta kandis pikka musta keepi. Ta naeratas mulle, kui nägi kui lummatud ma temast olin. Kuid kui ma nägin ta kihvasin, olin ma hirmul. Taganesin ja tahtsin välja joosta, kuid välgu kiirusel oli ta ukse juures ja sulges selle. '' See ei saa tõsi olla, et ma kohtasin just vampiiri,'' mõtlesin ma endamisi, kui ei ütelnud seda välja. Nähes mirmunud pilku, liikus ta minu poole. Üritasin taganeda, kuid komistasin ja kukkusin istukile maha. Hetkega oli lummav mees minu juures, ta vaats min ja muigas. Ma sattusin segadusse, kui järsku ta lükkas juukseed mu kaela pealt eest ja hakkas mind hammustama.

Ärkasin karjatusega, kui koer mu nägu limpsima oli tulnud. Tegin koerale pai kuni ta mu rahule jättis. Lamasin üleni higise ja hirmununa voodis ja vahtisin lage.See oli kohutav uni, ei midagi enamat, rahustasin ma ennast mõtetes.mõtlesin sellele unenäole.Mul oli nii palju küsimusi, kuid ühelegi ei teadnud ma vastust. Kas ta oleks mind tõesti hammusatanud?Kas ta oleks mu verst tühjaks imenud või lihtsalt hammustanud? Mis minust saanud oleks? Või äkki oleks mind keegi ära päästnud? Kuid kes? Ma ju ei tunne siin veel kedagi. Mul oli veel palju küsimusi, kuid keegi ei tea neile vastust, sest see oli ju kõigest üks minu õudusunenägu.

Läksin võtsin toolilt oma riided ja sahtlist puhta pesu ning suundudin vannituppa. Käisin dušši all ja pesin hambad ning läksin oma tuppa tagasi, et voodi korda teha.

Läksin alla kööki. Seal oli mu 18-aastane vend Taylor.Ta oli umbes 187 cm pikk, pruunide turris juustega.Ta on välimuselt päris armas, kuid iseloomult on ta vahel täielik tõbras.Aga sellegi poolest on ta hea vend.

'' Mõni nägi täna vist halba und,'' lausus ta.

'' Miks sa seda arvad?''

'' Ma ju kuulsin.''

'' Mida?''

'' Ära mängi lolli, sa tead küll millest ma räägin.''

'' Mkm,'' eitasin ma ikka, kuna muidu hakkas ta mind pinnima, et ma talle räägiks mida ma unes nägin. Ja hetkel ei taha ma sellest kindlalt rääkida, sest see oli kohutav.

'' Sa karjusid.''

'' No mida iganes, nüüd kuuled veel kuulmisi ka, jah?'' Õnneks jättis ta mu nüüd rahule.

Keetsin endale kohvi ja tegin kaks röstsaia ning läksin oma tuppa. Istus voodile ja sõin ning ostsin unenägude raamatust oma unenöole tähendust, kuid kahjuks ei leidnud seda.

Läksin tagasi kööki, panin nõud kraanikaussi ja pöörasin end ümber. Mul läksid jalad ehmatusest nõrgaks, kuna mu vend oli mu selja taha ilmunud. Ma ei sallinud seda üldse kui ta vaikselt mu ligidusse oli ilmunud, sest vahel se ehmatas tõsiselt, eriti praegu, kui ma olin seda vastikut und näinud.

''Sa oled ikka täielik idikas, ehmatad mind sedasi,'' karjusin ma talle otse näkku.

''Rahune maha, ma tahtsin vaid öelda, et sa täna ise koeraga jalutama läheks.''

''Ja-ja, niikuinii käin minu koguaeg koeraga jalutama, kui vanemaid kodus ei ole.''

''Muide eile käisin ju mina, kui sa oma asjade pakkimisega ametis olid.'' Ta kohe sai ikka midagi nähvata.

'' No ja see on vist ainus kord ka.''

Läksin vahetasin riided, võtsin koera jalutusrihma ja läksin õue. Panin koera rihma osta ja läksin temaga jalutama.


Loodan, et meeldib.Kas lisan siis seda edasi?

[Miss Swan]

kirjuta ikka edasi.hea on

[haly005]

Pöörasin kõrvaltänavasse. Jalutasin imetledes kauneid maju ja nautides soojust ning päikest, mida kahjuks mu eelmises elukohas Forksis eriti ei olnud. Seal sadas enamsti päevast päeva vihma või oli hall ja
sombune.Vahel oli ka mõni päev päikeseline, kuid seda väga harva. Kuid Californias oli kõik hoopis teisiti. Siin on soe ja päikesepaitseline ilm, ma jumaldan seda. Kuid ka Forksil olid omad head küljed.

Olin end mõtetesse unustanud ja ei pannudki tähele, et olin koera rihma liiga õrnalt kinni ja kui ta kassi nägi tõmbas ta end mu käest vabaks ja jooksis kassile järele.Ma jooksin nii kuidas jaksasin koerale järele, aga koer oli must tunduvalt kiirem.Kaotasin ta silmist, kui ta järmisesse tänavasse pööras.

Kui jõudsin tänava nurgani, tuli mulle vastu umbes minuga ühepikkune, pruunide lokkis juustega tüdruk, kellel oli kaasas täpselt samasugune koer kui minu oma.Loedetavasti ongi see minu koer, kelle ta tänavalt leidis.

''Tere! Kas see on teie koer,'' küsisisn ma hingeldades.

''Ei,leidsin ta tänavalt ringi uitamas,'' lausus tüdruk oma heliseval häälel.

''Ahaa, järelikult on see minu koer, kes kassi nähes jooksu pani.''Hüüdsin ma rõõmsalt.

''Tore, et sain abiks olla,'' vastas tüdruk ja ulatas koera rihma minu kätte.

''Tänan, ma olen Jessica, sõbrad kutsuvad mind enamsti Jessiks.''

'' Katlyn, võid kutsuda mind lihtsalt Katyks.''

Hakkasime minu tuldud teed tagasi minema.

'' Sa oled uus, jah,'' küsis Katlyn.

'' Jah, üleeile kolisime siia. Siin on mõnus soe ja päikeseline ilm. Ja see mulle siin meeldib.''

''Mm, ja kas seal kus sa ennem elasid ei olnud selline ilm,'' küsis ta imestunult.

'' Ei, Forksis paistab päike väga harva, enamasti on seal vihmane.''

''Ah nii.''

Jõudsime tänavanurgani.Kust pidin paremale minema.

'' Ma pean nüüd vasakule pöörama,'' lausus ta ta nähes, et ma hakkasin paremale minema.

'' Ok, no olgu siis, ehk kohtume veel kunagi.Tsau,'' ütlesin ma enne minekut.

'' Tsau,'' lausus ta ja läks
.
Jalutasin kodu poole ja natutisin jällegi päikese soojust, mis oli hea. Kuid see oli ka ainuke hea asi Californias.Ma igatsen väga Forksi, eriti oma sõpru ja trennikaaslasi. Kuigi mu parim sõbranna Isabel lubas, et tuleb mulle varsti külla, aga ma ei usu, et see nii pea juhtub.Ma arvan, et mina jõuan, ennem talle külla minna.

Jõudsin koduni, läksin väravast sise, lasin koera lahti ning tahtsin tuppa minna, kuid uks oli lukkus ja olin oma võtmed koju jätnud.Helistasin vennale, kuid ta ei võtnud vastu. Kurat, ma ei saa aru miks tal üldese telefon on, kui ta seda kunagi vastu ei võta.Ma olin ta peale sel hetkel jube vihane, ta isegi ei öelnud mulle, et läheb kuhugi.Vahel ma vihkan teda kohutavalt.

Õnneks olid mu ujuisriided seljas ninga ma läksin maja taha basseini juurde päikest võtma. Ja imekombel olin elie päikesekreemi lamamistooli kõrvale unustanud.Seegi hea.

Olin päevitades magama jäänud, ärkasin koera hakumise peale. Panin ennast riidesse võtsin telefoni maast üles ja vaatasin kella. See ei saanud võimalik olla, et kell oli kümme õhtul.Ma olin terve päeva maha maganud.

Kuna koer ei tahtnud kuiagi haukumist lõpetada, läksin maja ette vaatama, mis toimub.Seal oli mu vend ja veer paar tolgust ja kõik jummala täis. No polnud ka ime miks koer haukumist ei jätnud, kui Taylor teda keelas.

''Charlie siia,'' hüüdsin ning koer tuli minu juurde ja jäi vait.

'' Hei Jess, mis möllad,'' küsis Taylor ja ise hakkas itsitama nagu mingi hull. Läksin nende juurde.Ja andsin Taylorile käega parajalt kõva laksu mööda pead.

'' Sind ootasin, et tuppa saada.Sa oleks nagu võinud öelda ka, et välja lähed. Ja oma kuradi telefon võta ka teine kord vastu,''karjusin ma talle vihaselt näkku. Aga tema vaid itsitas selle üle.

'' Hei nukuke, rahune maha,'' ütles plondide juustega poiss, kes päris kena välimusega, kuid ta polnud päris minu maitse.Või siiski oli ikka mingil määral.

'' Ma ei ole sulle mingi kuradima nukuke,'' karjusin järjekordselt, kuna ma olin sel hetkel tõsiselt vihane.

'' Sulle ju öeldi rahune maha,'' ütles kiilakas kutt, kes riietus väga maitsetult.Ta tuli mulle lähemale ja tahtis mu enda embusesse võtta.

'' Ära näperda mind,'' karjusin, kuid ta ei jätnud järele. Kui ma eemale läksin järgnes ta mulle. Koer tuli kiilaka kuti ja minu vahele näöga kuti poole ja urises.Kuid ta ei teinud sellest välja ja lähenes mulle ikkagi, kuni koer teda jalast hammustas.

'' Sa närune krants. Tead plika ma lähen teen selle eest nüüd küll politseisse, avalduse,''jorises ta.

'' Eks sa mine tee, mul jummala savi.'' Läksin tõmbasin vennalt võtmed käest, kes suu ammuli toimunut vahtis. Keerasin ukse lukust lahti ja avasin selle.

'' Sina tuppa,'' ütlesin vennale, ''ja teie kask väravast välja ja kohe,'' karjusin ma täiest kõrist. Aga nad ei teinud väljagi.

'' Kas ei saanud aru? Välja,'' näitasin näpuga väravale. Kuid need ainult itsitasid.

'' Kurat küll.Olete teie alles juhmardid. Välja ja kui..,'' koera urin katkestas mu jutu. Kuid nad seda kuulsid panid nad jooksuga minema.Muigasin endamisi, päris naljakas oli vaadata, kuidas kas maani täis vennikest mööda tänavat jooksid, hea et nad üldse püsti seisid.

Panin värava lukku ja läksin tuppa, et vennaga asju klaarida.Kui tuppa jõudsin, siis ta magas juba diivanil.Nii palju siis sellest. Ma olin hetkel nii vihane, et oleks ükskõik kelle näo täis sõimanud. Väga hea, et ema ja isa hetkel kodus ei olnud.

Läksin keetsin omale kohvi ja läksin kohviga oma tuppa. Hakkasin kapis tuulama, et homme hommikuks kooli mineku riides valmis panna, kuna tahtsin hommikul võimalikult kaua magada.Ma vihkasin vara tõusmist.

Valisin välja musta värvi kleidi, valge pihavöö, valged kingad ja hõbedast kõrvarõngad. Kui olin kohviga lõpule jõudnud viisin tassi kööki ja läksin magama.

[Miss Swan]

hästi kirjutad

[haly005]

tänan:)

[haly005]

Ärkasin oma äratuskella helina peale, mille ma kohe kinni vajutasin. See helin oli nii tobe, kuid ka ainus helin, mille peale ma üles sain. Lamasin veel viis minutit voodis ja vahtisin lakke.

Pesin hambad ja näo ning läksin alla endale kohvi keetma.Taylor magas ikka veel diivanil.Üks käsi lösakil ülediivani ääre ja hea, et ta sealt veel maha kukkunud ei olnud. Läksin tema juurde, et ta üles ajada.

'' Äratus,''ütlesin ja raputasin teda.

'' Jäta rahule, ma tahan magada,'' pobises ta.

'' Ärka üles, me peame kella kümneks koolis olema ja ma ei kavatse sinu järel oodata.''

'' Mida? Täna juba kooli või? Ära tee nalja! Mu pea lõhub nagu ma ei tea mis asi.''

'' Joo vähem! Ja sa peaksid ennast liigutama hakkama, kuna ma usun, et mamps ja paps ei rõõmusta eriti, kui sa koolis olemise asemel kodus pohmakat välja magad.''

'' Millal nad jõuavad?''

'' Kella üheteist aeg,'' vastasin ja läksin kööki.

Panin vee keema ja saiaviilud rösterisse.

'' Kas tahad ka kohvi,'' hõikasin ma Taylorile.

'' Jah, see kulub ära küll,'' vastas ta.

Panin kummagisse tassi kaks teelusika täit kohvipuru ja kallasin vee peale.Määrisin röstsaiadele või peale ja istusin laua äärde ning hakkasin sööma.

Kui olin lõpetanud panin nõud kraanikaussi ja läksin enast valmis sättima.Panin ennast riidesse, meigi peale ja sättisin juuksed korda.

Taylor ootas juba all ukse juures. Võtsin köögi laualt autovõtmed ja läksin autosse. Taylor tuli ka kohe järele, kui oli ukse lukku
pannud.Sõitsime vaikides, kuni Taylor tuli jälle lagedale oma totra küsimusega,mida ta on minult juba mitmeid kordi küsinud.

'' Ma ei saa aru miks sul on load ja mul mitte, kuigi sa oled seitseteist ja mina kaheksateist?''

'' Õhh, miks sa seda kogu aeg küsid? Pole ju minu viga, et sa kask korda eksamil läbi kukkunud oled.''

'' No jah, aga see tüütab ära, kui keegi mind kogu aeg sõidutab ja ma ise üldse sõita ei saa.'' Selle peale ma ei vastanud midagi.

Pöörasin kooli parklasse ja parkisin auto halli fordi kõrvale. Panin auto uksed lukku ja läksime aulasse. Õnneks meile näidati, kus aula on, kui end kooli kirja käisime panemas. Kooli oli nii väljas kui seest päris kena, aga seda ma veel ei teadnud millised klassid välja näevad.

Istusime suhteliselt taha.Direktor rääkis ees midagi, aga ma ei pannud eriti tähele, mida ta rääkis, kuna mind lihtsalt ei huvitanud see. Mind ja Taylorit kutsuti ka korra ette ja kummalegi anti üks roos, kuna olime uued õpilased siis koolis. Kui aktus läbi sai pidime oma klassidesse minema, aga kahjuks ma ei teadnud, kus see on.

'' Hei Jess,'' kostis mu selja tagant tuttav helisev hääl.Pöörasin ümber ja seal oli Katlyn.

'' Hei,'' pomisesin talle vastu ja küsisin,'' kas sa saaksid mind 11 b klassi juurde juhatada?''

'' Ikka saan, ma ise käin ka 11 b's''

Hakkasin tema järel edasi liikuma.

''See on siis tore, üks tuttav nägu vähemalt,'' ütlesin

Jõudsime klassi, seal tulid meie juurde kohe kolm tüdrukut.Üks oli sirgete blondide juustega, teine oli õlgadeni musta värvi juustega ja komandal olid kuldpruunid õrnalt lokkis juuksed nagu minulgi.Ja lisaks olid nad kõik imekenad.

'' See on Jessica,'' tuvustas Katy mind.

'' Kutsuge mind lihtsalt Jessiks,'' lisasin ma.

'' Selge, mina olen Kimberly, sõbrad kutsuvad mind enamasti Kimiks.'' ütles musta värvi juustega tüdruk.

'' Margot,''tutvustas blondide juustega tüdruk ennast.

'' Ja mina olen Naomi,'' lisas pruunide juustega tüdruk.

'' Tuleksid sa äkki täna meiega õue,'' küsis Katy.

'' Mhh, ja ikka tulen.''

Õpetaja oli klassi ette tulnud ja vaigistas klassi. Jagas igale õpilasele tunniplaani ja rääkis veel midagi, kui ta oli lõpetanud, siis võisime lahkuda.
Kõndisime koolist välja. Kui hakkasin oma auto poole liikuma, ütles Katy, '' Saame siis pargis, kell kuus kokku.'' Noogtasin vastuseks.

Taylor oli jub auto juures. Istusime autosse ja sõitsime koju.

[haly005]

Kui koju jõudsime oli vanemate auto juba maja ees. Järelikult nad olid juba soomest koju jõudnud. Läksime tuppa. Ema ja isa vaatasid telekat, kuigi ma usun, et empsi eriti sealt tulev pesapall ei huvitanud.

'' No tere kullakesed,'' lausus emarõõmsalt meid nähes. Mu ema on minust mõni sentimeeter lühem, õlgadeni järkus juustega, mis on helepruunid. Ta on enamsti rõõmsameeleneja lisaks on ta veel väga kena. Kuid ta ei ole eriti tihti kodus, töö asjus reisivad nad isega väga tihti.

'' Hei,'' lausus ka isa, kuid ise oli pesapalli mängu süvendunud. Ta oli umbes 192 cm pikk, kartulikoore tooni juustega ja kui ta parasjagu pesapalli süvendunud ei ole, siis ta on väga lahe.

'' Hei.'' ütlesime me Tayloriga korraga vastuseks.

'' Ma tegin salatitja ostsin koogi, nii et läheme sööma,'' ütles ema.

'' Ma lähen vahetan riided ära ja kohe tulen,'' ütlesin ma trepist üles minnes.

Panin selga lühikesed püksid, kollase topi ja juuksed panin hobusesabana kinni. Läksin kööki. Isa oli isegi imekombel teleka eest ära tulnud.

Sõime köögis ning ema tahtis hirmsaasti muljeid koolist teada.

'' Kuidas siis kool meeldib,'' küsis ta minult ja Taylorilt.

'' Mmm, päris normaalne,'' vastasin.

'' Aga minu arust on siin super,'' vastas Taylor, kuid tal oli tihti ka kombeks liialdada ja just nimelt seda ta praegu ka tegi.

'' Aaa ja see ma lähen enne kuute välja,'' ütlesin ma vanematele.
Lõpuks tegi ka isa suus lahti,'' No, olgu siis ja mis...'' Ma katkestasin ta küsimuse,'' Ära hakkagi küsima, mis kell ma tulen, kuna ma tõesti ei tea, aga enne kahteteist kindlasti,'' ütlesin. Isa noogutas selle peale ja kuna ta oli lõpetanud läks ta teleka ette tagasi, et pesapalli vaadata.

'' Ja millal te jälle lähete? Ja kuhu,''küsis Taylor emalt.

'' Järgmine neljapäev läheme Itaaliasse, nii et see kord oleme kauem kodus.'' vastas ema ja läks nõusid pesema.

Jõin oma kohvi lõpuni ja läksin oma tuppa netti. Istusin kella veerand kuueni netis.
Enne minekut panin veel igaks juhuks ujukad selga ja läksin parki. Niipea , kui sinna jõudsin, tulid kohe ka Katlyn, Kimberly, Naomi ja Margot.

'' Tsau,'' ütlesin.

'' Tsau,'' ütlesid nad mulle vastuseks.

'' Meie klassi poisid helistasid ennem, kutsusid meid randa võrku mängima,'' rääkis Naomi.

'' Kas läheme,'' küsis Katlyn.

'' Loomulikult, et läheme,'' hõikas Kimberly rõõmsalt.

'' Sa ju ikka oskad võrku,'' küsiti minult.

'' Jah, loomulikult oskan.''

Nii me siis läksime randa. Seal oli viis poissi.Poisid istusid võrgu juures maas ja rääkisid ning narsid millegi üle.

'' Sa oled see uus tüdruk meie klassis jah? Ma olen Robert.'' ütles üks poistes.
'' Jessica,'' vastain.

'' See on Mike, see Lucas, see Kyle ja see on Eric,'' tutvustas ta mulle järjest ka ülejäänud poisse.

'' Hakkame mängima,'' hõikas Lucas.

'' Ha-ha, te saate niikuinii pähe,'' kekutas Kyle. Ma vaid muigasin selle peale.
Alguses oli mäng päris tasavägine, kuid lõpus jäid poisid kõvasti maha, nii et tüdrukute meeskond võitis.

'' Kes hõikas ennem, et teie võidate,'' ütlesin ja müksasin lõbusalt Kylei.

'' Kuule sa mängid päris hästi,'' ütles Robert mulle.

'' Ma käisin Forksis võrgu trennis ja mul on võistlustelt nii mitmeidki esikohti.''

'' Selle pärast sa siis ennem muigasidki, kui Kyle siin kekkas, et nad võidavad,'' küsis naomi. Noogutasin vastuseks.

Istusime veel päris mitu tundi rannas ja lobisesime niisma. Uued klassikaaslased on päris toredad, kuigi nemad on kõigest mõned meie klassist.

Kella poole kaheteist aeg jätsin teistega hüvasti ja hakkasin minema.

'' Oota,'' hüüdis Katlyn ja küsis, kui ma olin seisma jäänud,'' Reedel on minu pool mu sünnipäeva pidu, kell kümme. Tuled?''

'' Jah, ikka tulen,'' ütlesin ja läksin. Koju jõudnud, läksin kohe enda tuppa panin ööriided selga, milleks olid lühikesed tudupüksid ja valge õlapaeltega topp.Ning läksin magama.

[haly005]

Päevad möödusid kiiresti. Enamasti kool ja peale kooli sõpradega väljas. Välja arvatut neljapäev, kui käisin peale kooli Katlynile kingitust ostmas. Oastsin talle kingiks imearmsad hõbedast kõrvarõngad, mille hõbedane osa oli pealt kaetud imepisikeste kristallidega ja otsas rippus lillakashõbe magevee pärl.

Reedel peale kooli läksin kohe koju, sõin, vahtisin telekat, kuigi sealt midagi erilist ei tulnud. See on tavaline asi, et päevasel ajal telekast midagi vaadatavat ei tule. Enamasti tuleb õhtutui mõni hea sari või film, aga siis tuleb kuskilt mujalt kanalilt pesapall või korvpall ja selle tõttu on siis isa või Taylor teleka ette naelutatud.Ja see ajab vahel tõesti vihale.

Ja nii ka siis täna, telekast hakkas seitsme ajal hea film, aga sii oli ka kohe Taylor ja isa teleka ees, et mingit nõmedat pesapalli vahtida. No ma lihtsalt ei saa aru, mida saab olla põnevat jooksmise ja kurikaga palli tampimises.

Läksin oma tuppa, panin arvutist muusika mängima ja istusin rätsepistes voodile. Mida küll õhtul selga panna? Kas mõni kleit? Või hoopis alt kitsad teksad ja topp? Või üldse miniseelik ja topp? Ma ei suutnud otsustada nagu alati. Niisiis läksin kapi juurde ja hakkasin sealt ükshaaval asju välja võtma. Lõpuks oli voodil suur hunnik riideid , mida ma ei kavatsenud selga panna ja kotttoolil vaid mõni riideese, millöe ma selga paneksin. Lõpuks valisin nendest välja tumedad alt kitsad teksad, kollase topi, mis oli ühtlasi ka minu lemmik.Topi peale musta pihavöö ja jalga panen musta värvi lakknahast kingad, mille, kontsad olid seitsme sentimeetri pikkused kontsad, mis läksid alt järjest peenemaks.

Hakkasin riideid voodilt uuesti riidepuudele panema ja siis panin riided kappi. Kingad, mida ma jalga ei pannnud, panin karpidesse tagasi ja see järel pani karbid kappi.

Riiete valimisega oli läinud kakas tundi, nii et kell oli juba üheks ning pidin ennast valmis sättima hakkama.

Panin riided selga , kammisin juuksed, panin need hobusesabana kinni ainult viltune tukk jäi lahti. Tegin meigi. Lõpuks panin ka kingad jalga ja oliongi valmis. Võtsin laulat kingituse ja hakkasin minema.

Katlyni juurde jõudes oli kell kümme läbäbi ja majast kostus kõva muusika. Lasin kella ning Katlyn ilmus uksele.

'' Tsau,tore et tulid. Astu edasi,'' lausus ta.

'' Tsau, näe see on sulle,'' ulatasin talle kingituse,'' ja palju õnne ka.''

Läksime majja. Muusika oli tõsiselt kõvasti ja rahvast oli väga palju. Sellline tunne nagu ta oleks siia kogu kooli kokku kutsunud. Aga ega sellest vist midagi ei ole, kuna neil oli väga suur maja, kuigi minu maja on natuke suurem. Enamus inimesi kas tantsisid või istusid kuskil jõid oma jooke ja rääkisid juttu.

Meie sõpruskonnast olid kõik kohal, istusid diivanil ja jõid oma jooke.

'' Kas sa tahad viina toonikuga või mahlaga,'' küsis Katlyn minult.

'' Mmm, mahalaga,''

'' Okey, kohe toon,'' ütles ta ja lippas tantsides minema. Hetke pärst oli ta tagasi koos minu joogiga.

Rääkisime niisama. Järsku märkasin oma venda, koos kolme kutiga, üks neist jälgis pidevalt mind. Mulle ei meeldi üldse kui mind jälgitakse, see tekitab kuidagi ebameeldiva tunde. Kui ma tema poole vaatasin siis ta pööras pea ära. Ta oli pronksiate sassis juustega. Ja tundus kena.

[haly005]

Nad arutasid seal midagi ja siis hakkasid meie poole tulema. Taylor lehvitad mulle. Viipasin vastu.

'' Hei Jess.'' karjus Taylor üle muusika.

'' Hei vastasin, kui nad olid meje juures.

Ma jäin sõnatuks, kui kahte teist kutti lähemalt nägin. Need olid see kiilakas ja blond, kes tookord täis olid.

'' Jälle teie,'' laususin ma nördinult.

'' See on mu õde Jessica.'' tutuvustas Taylor mind neile.

'' Õde,'' laususid küsivalt blond ja kiilakas.

'' Jah, mis te siis arvasite,'' küsisin imestunult.

'' Eem, ma arvasin, et sa oled Taylori tüdruk.''

Hakkasin selle peale naerma. Kas nad tõesti olid arvanud, et me Tayloriga oleme paar, mitte õde ja vend? Ma ei tahaks elusees omale sellist poissi kui Taylor. Ta võib kena välimusega olla, aga ta iseloom on vahel suht vastik.

'' See on Carl,'' jätkas Taylor tutvustamist ja näitas käega kiilaka poole,'' see on Mark,'' suunas ta käe blondi poole,'' ja see on Jack,'' viipas ta pronksiate juustega poisi poole.

Noogutasin ja tutvustasin ka tüdrukutele Taylorit. Mulle tundus, et Naomi oli Taylorist sisse võetud, sest ta oli nii uje ja vahtis ainult Taylorit.

'' Sa näed väga kena välja,'' tegi Jack mulle komplimendi.

'' Tänan,'' vastasin.

'' K....'' sai Jack vaevu lauset alustada, kui Mark ta katkestas: '' Kas tuleksid minuga tantsima? Ja sa näed tõesti kena välja.''

'' Eem, jah ikka tulen,'' olin ma meeledi nõus, kuna Mark oli ka väga kena.

Tantsisime tükk aega. Vahepeal sain ka Jackiga tantsida. Jõin oma kokteili ja ajasime Markiga niisama juttu. Kuni lõpuks kella vaatasin. Kella oli natuke pool kas läbi.

'' Ma hakkan vist koju minema,'' ütlesin teistele.

'' Ok, koolis siis näeme, '' ütlesid tüdrukud ja ma hakkasin minema.

'' Oota.'' ütles Mark,'' ma saadan sind kui võib?''

'' Ikka võib.''

Jalutasime aeglaselt, minu kodu poole. Mul hakkas natuke jahe ja Mark andis mulle oma pusa peale. Jalutasime ja rääkisime, kuni lõpuks jõudsime minu kdu väravani. Seisime tükk aega tummalt värava juures ja vaatasime üksteist. See oli kuidagi nii kummaline ja naljakas, kuidas me seal seisime. Kumbki ei tednud mida öelda või teha. Lõpuks ma katkestasin vaikuse:'' Ma nüüd lähen siis tuppa.''

Hakkasin väravat avama, kui mulle tuli meelde, et mul on Marki pusa seljas. Võtsin selle seljast ja ulatasin talle. Pöörasin ümber ja hakkasin uuesti väravat avama, kui ta järsku mu käest kinni võttsi. Ma pöörasin end ümber ja ta suudles mind. Ma vist läksin nöost üleni punaseks, aga see suudlus oli ka hea. Mul oleks nagu liblikad kõhus olnud. Ma olen vist armunud, mõtlesin ma sel hetkel.

'' Wow,'' laususin ma hingetult, peale suudlust. Ma olin vist vahepeal unustanud hingata ja mu pea käis õrnalt ringi. See veel puudus, et ma minestanud oleks.

'' Wow jah, ma ei oleks arvanud, et seda teha julgen.''

'' Aga julgesid ja see on hea,'' ütlesin ma.

'' Mmm ja sulle meedis,'' küsis ta kahtlevalt.

'' Jah, see meeldis mulle ja sina ka.''

'' Kas me oleme nüüd nagu....,'' katkestasin ta küsimuse suudlusega, mis tähendas jaatavat vastust, kuina aimasin mida ta küsida tahtis.

Andsin talle põsele musi ja läksin ära tuppa. Vahetasin riided ja läksin teki alla.

Ma olin hetkel kui pilvedes. Mul oli hea meel, et me markiga nüüd paar oleme. Tegelt ta meeldis mulle mingil määral juba siis, kui nad Taylori ja Carliga täis meaga minu poole tulid. Kuigi ka Jack oli päris armas oma pronksiate sassis juuste ja pruunikate silmadega. Õh, millest ma küll juba mõtlen, alles hakkasin Markiga käima ja juba mõtlen Jacki peale.
Kustutasin labi öökapil ja jäin magama.

[haly005]

kas keegi tahab seda üldse edasi lugeda, siis tean kas lisan seda siia edasi või ei?

[Miss Swan]

kirjuta kirjuta..ma siin nö "salaja" loen..dunno miks pole kommenteerinud.
hästi kirjutad

[haly005]

ok, homme lisan siis uue

[haly005]

Hommikul ärkasin enne kahteteist, kuna mu telefon helises. Ilmselt kui see helisenud poleks, olks ma pool päeva maha maganud.Votsin telefoni vastu.

'' Tsau kallike,'' rääkis helistaja, kelle ma hääle järgi ära tundsin.See oli Mark.

'' Hei! Kust sa mu numbri said,'' küsisisn.

'' Taylori käest küsisin.''

'' Ok siis.''

'' Ma tahtsin teada, kas sa välja viitsid, läheks randa teistega võrku mängima.''

'' Ma arvan, et äkki natuke hiljem. Mul on nii mõndagi kodus teha.''

'' Ok, ma tulen umbes neljaks sinu poole siis. Tsau!''

'' Tsau,'' lõpetasin ma kõne.

Tõusin üles, lükkasin kardinad akana eest ära ja tegin akna lahti, sest toas oli tõsiselt lämbe ning siis läksin dušši alla.Kui olin lõpetanud läksin kööki hommikust sööma.

Ema oli omletti teinud. Mmmm, ma armastan omeltti, see on lihtsalt nii võrratult hea, eriti kui see on veel minu ema tehtud. Keetsin omleti kõrvale kohvi. Ma lihtsalt ei saanud hommikul ilma kohvita.

Peale söömist läksin oma tuba koristama. See oli lihtsalt jube. Mu tuba oli nagu seapesa, tavaliselt on see ideaalselt korras, kui peale Californiasse kolimist, on mul jube palju tegemist ja pole üldse aega olnud. Riided vedelesid toolidel. Ma isegi ei teadnud enam millised äsja pesust tulnud on, nii et viisin kõik toas vedelevad riided pesumasinasse.

Kui tuba korras panin pesu pesema ja läksin arvutisse. MSN-is rääkisin Isabeliga, ta lubas mulle sügisvaheajal külla tulla. Mul oli selle üle väga hea meel.

Kui pesu pestud, võtsin need maisnast välja ja panin kaussi. Läksin pesu õue kuivama viima. Kõndisin basseini äärest pesunööride poole, kui maja nuka tagant ilmus välja Mark:'' Hei Jess, ma mõtlesin, et ma tulen natuke varem. Taylor ütles, et sa oled siin.''

'' Ok, kui sa juba siin oled, siis äkki aitad mul pesud kuivama panna,'' küsisin. Kõnidisn edasi ja vaatasin Marki poole ning ei pannudki tähele, et koera pall mu jala alla jäi. Ja selle tõttu kukkusin koos pesudega basseini.

'' No see veel puudu, see kuradi koera pall peab ka igal pool vedelma,'' karjusin ma vihaselt.

Mark oli ka vahepeal basseini juurede jõudnud:'' Rahune maha,'' ise naeris nagu segane.

'' Kuule see ei ole üldse naljakas,'' olin ma ikka veel vihane.

'' Kuule oleks sa ise ennast sedasi kukkumas nänud siis sa saaks vist naerukrambid,'' ütles ta ja naeris ikka edasi.

'' Ha- ha, kui sa ise oleks kukkunud see ei oleks siis vist küll eriti naljakas olnud,'' ütlesin torisedes.

'' Okey, okey anna käsi,'' ütles ta ja ulatas mulle käe. Võtsin käest kinni ja tõmbasin tema ka basseini.

'' Oi nüüd sa alles saad,'' ütles ta lõbusalt, tuli minu juurde võtis mul über piha kinni ja suudles mind.

'' Peaks vist tihedamini sind basseini tõmbama,'' ütlesin ma peale suudlust.

'' Mmm,'' mühises ta vaid astuseks.

Korjasime pesud basseinist kokku ja panime need kuivama. Ise heitsime ka murule pikali, et ära kuivada. Ja siis randa võrku mängima minna.

Kui randa jõudsime olid kõik seal ja Jack ka nende seas. Ta nägi sel päeval veel armsam välja kui eelmine õhtu. Veetsin temaga seal palju aega koos, kuna olime ühes meeskonnas. Saime Jackiga

väga headeks sõpradeks. Mulle tundus vahepeal isegi, et Mark oli armukade. Kuid ma ei saa aru miks kui ma ju olin lihtsalt Jackiga ühes meeskonnas.

Õhtul saatsis Mark mu koju, enne kuii tuppa läksin suudles mind ja läks koju. Läksin oma tuppa ja suhteliselt kohe jäin ka magama.

[haly005]

Nädalad möödusid suhteliselt kiiresti, kuni lõpuks oli vahaeaeg sügisvaheaaja käes, kuigi siin on ilm ikka enma vähem selline nagu koguaeg. Ning Isabel pidi pidi minu juurde tulema. Pidin talle kella neljaks lennujaamas vastas olema.

Vahepealne aeg, möödus üsna tavaliselt. Päeval koolis, peale kooli õppisin ja õhtul välja. Väljas olin enamasti Markiga või siis oma sõpruskonnaga ning kui markil vahel aega ei olnud, siis veetsin aega Jackiga. Jakc on siin mulle nagu parima sõbra eest. Ta on lihtsalt super hea sõber. Mark on isegi sellega leppinud, et ma Jackiga hästi läbi saan ning ta ei ole enam armukade.

Igatahes kell kolm vahetasin riided ja hakkasin lennujaama sõitma. Auto parkisin lennujaama parklasse ning läksin sisse ootama. Ootasin seal umbes kakskümmend minutit, kuni Jsabel lõpuks pagasiruumist tuli.

Isabel on õlgadeni sirgete, järku lõigatut, kuldpruunide juustega, ning tal on rohelised silmad. Ta on minust nauke lühem.

Jooksin talle vastu ja kallistasin teda. Teda oli lihtsalt jube hea tunne üle pika aja näha. Ta on ju ikkagi mu parim sõbranna.

'' Nii hea sind jälle näha. Tundsin sinust tohutult puudust,'' ütlesin ma üleni särades.

'' Mina sinust ka. Siin on vist eriti soe, et sa topi, lühikeste püksete ja plätudega oled.''

'' Ega jah, siin suht kogu aeg selline ilm, mõni üksik päev on selline kus vihma sajab. Aga jope võid küll ära võtta,'' seletasin ma suure õhinaga.

'' Ega jah, muidu ma haudun vist tõesti ära.''

'' Kas läheme,'' küsisin.

'' Jah, oi kuidas ma tahan su maja juba näha.''

Naeratasin vastuseks ja hakkasime auto poole liikuma. Panin Isabeli kohvri auto tahaistmeleja läksin juhu ukse juurde.

'' Oot, ja kus su ema ja isa on,'' küsis ta.

'' Hollandis,''

'' Mis asja ja kes siis nagu autot juhib,'' küsis ta imestunult.

'' Mina, aa sa ju ei teagi, kui ma siia kolisin, siis tegin endale load.''

'' Oh lahe, tahaks ka, aga vaevalt ma neid nii pea saan.''

Istusime mõlemad autosse ja sõitsime koju. Isabel tuli aeglaselt autost välja ja vaatas suurte silmadega maja ja lausus:'' Wow,'' muud ta vist hetkel öelda ei suutnud.

'' Hmm,'' imestasin ma, et ta sellest nii vaimustuses oli.

'' See on ju väga kena.''

Läksime tuppa, tutvustasin talle maja seest ning näitasin talle veel maja tagnt aeda. Talle meeldis see kõik tohutult. Tegin meile mikrokas pitsa soojaks ja läksime minu tuppa sööma. Ta rääkis mulle, mis kõik vahepeal Forksis juhtunud oli. Ning ma rääksisin talle Marki ja enda suhtest ja kui kena ning hea sõber Jack on.

Vedelsime niisama voodil ja rääkisime. Õhtu poole läksime randa, kus me tavaliselt sõpradega kokku saime.

[Seventheen]

kui hea...

[haly005]

'' Hei kallis,'' ütles mark ja suudles mind kergelt ja küsis kui Isabeli nägi,''ja kes see kobe tšikk on?''

'' See on mu parim sõbranna Isabel,'' tutvustasin ma teda teistele ja tutvustasin Isabelile ka teisi, '' see on mu poiss Mark, see Jack, Naomi, Kimberly, Robert, Mike, Eric, Katlyn, Margot ja Carl,'' näitsain käega samal ajal järjest kui nime ütlesin.

'' Meeldiv tutvuda,'' ütles Isabel viisakalt ja tagasihoidlikult, nagu alati. Ta on üli korralik ja see käib vahest suht pinda, eriti see et ta ei tule eriti kunagi ennem õue kui tal õpitud on. Koolis on tal kõik viied, ta ei joo, ega pole ka kunagi suitsetada proovinud. Pidudel ta eriti ei käi ja kui tuleb siis ka suure pinnimise peale. Aga sellegi poolest on ta ikkagi üli hea sõber.

Lõbutsesime rannas, jõime siidrit, isegi Isabel võttis paar lonksu, kuna ma lihtsalt ei jätnud teda ennem rahule. Kui pidemaks läks tegime lõkke ja istusime lõkke ääres.

'' Muide homme on minu pool pidu,'' kuulutas Mark suure innuga.

'' Ohhoo, ja kus su vanemad siis on, nad ei lubaks sul elu sees pidu korraldada,'' küsisin ma imestunult.

'' Maale vanaema juurde läksid ja tulevad alles teisipäeval,'' hetkel ta tundus üli happy, kuna ta vanemad ei käi tavaliselt eriti kuskil ja selle tõttu pole ta ka pidusid korraladada saanud.

'' Ok, meie Isabeliga oleme igatahes kohal,'' vastasin ma ennem kui Isabel jõudis midagi öelda, kuna ta oleks niikuinii ei öelnud.

Natuke ennem ühte öösel jõudsime tagasi koju. Taylor vahtis telekat ja jõi õlut.

'' Kus ema ja isa on,'' küsisin kuna telekast tuli pesapall ja isa ei vaadanud seda ning nad pidid sellel õhtul koju jõudma

'' Aa see nad helistasid ja nad peavad kauemaks jääma. Nad tulevad arvatavasti alles kahe nädala pärast.''

'' Mida? Nii kaua?''

'' Jep, oo ja kust sa siis said,'' küsis ta kui ka Isabel elutuppa jõudis.

'' Hei Taylor, eem ennem lennukiga tulin. Kas Jess siis ei rääkinud, et ma vaheajaks siisa tulen,'' küsis ta kahtlevalt.

'' Ei,'' vastas Taylor ja vaatas küsivalt mulle otsa.

'' Mis on? No unustasin sulle öelda sorry.''

'' No ok siis,'' vastas ta ja vahtis telekat edasi.

'' Aa ja homme on Marki pool pidu,'' ütlesin veel ennem ülesse minekut.

Läksime Isabeliga üles, pimpasin madratsi täis , tedgin talle voodi ära ja läksime magama.

[haly005]

Kui hommikul ärkasin, siis Isabel veel magas, tõusin vaikselt ja läksin dušši alla, pesin ka hambad ja läksin kööki. Mul ei olnud täna millegi pärast erilist isu, isegi kohvi ei tahtnud, võtsin kapist vaid ühe pudingu j aläksin sellega teleka ette. Telekast tuli mu lemmik seriaal, milleks on The Vampire Diaries.

Just siis kui sari lõpes, tuli Isabel elutuppa.

'' Hommikust,'' lausus ta uimaselt.

'' Hommik, kui süüa tahad siis mine vaata ise kapist mida soovid.''

'' Ok,'' ütles ta ning läks kööki. Mõne hetke pärast oli ta tagasi kohukesega. Nagu näha siis ei olnud temal ka täna isu.

'' Kuule see et me pidime nagu sinna peole minema, aga ma ei võtnud selliseid riideid kaasa, millega peole minna,'' ütles ta veidi murelikult.

'' Mm, siis tuleb shoppama minna,'' ütlesin ma etusiastlikult.

Läksin võtsin enda toast käekoti, vahetasin riided ja võtsin auto võtmed ning läksin alla tagasi.

'' Ma olen valmis,'' ütlesin kui elutuppa tagasi jõudsin.

'' Aa, see ma lähen toon ka oma koti ülevalt ja kohe tulen.''

Ta käis jooksuga üleval ära ja ma läksme.

Kolasime paljudes poodidies, kuid mina ei leidnus endale midagi, aga Isabel leidis omale kenad teksad, mis oleks talle nagu selga valatud. Käisime ka vahepeal pitsat söömas ning kõige lõpuks läksime New Yorkerisse. Seal leidsin ma ilusa beešika topi, mille oli ees litritest romb. Läksin proovisin seda.

'' Kuidas on,'' küsisin Isabelilt, kui olin selle selga pannud.

'' Wow, see on ju superkena ja sobibs sulle,'' oli ta veidi kadeda pilguga.

Ostsin selle ära, Isabel leidis omale ühe musta värvi topi, mis sobis ta uute pükstega hästi kokku. Umbes seitsmest jõudsime tagasi koju. Viisime kotid üles ja läksime sõime natuke. Veidike logelesime niisama ja kaheksa aeg hakkasime ennast valmis sättima. Võtsin pluusi juurde veel oma lemmikud alt kitsad teksad.

'' Kas sa saad mulle mingeid kingi laenata,''' küsis Isabel.

Tegin kapi uksed lahti, need mis ma ise jalga panna kavatsesin, võtsin sealt ära. Nendeks olid mustad stiletod, kuigi Isabel poleks neid elu see jalga pannud, kuna ta ei saaks nendega lihtsalt käidudning talle ei meeldi ka eriti kõrgeid kontsi kanda, kuid mina selle eest lihtsalt jumaladan kõrge kontsasaga kingi. Ta võtis ühed madala kontsaga musta värvi kingad.

Sirgendasin oma juukseid ja tegin megi. Isabel pani ainult ripsmetušši peale.

'' Kas sa sellise meigiga kavatsedki tulla,'' küsisin ma imestunult, kuigi ta nägi ka ilma meigita kena välja, aga peo jaoks oleks võinud ikka korraliku meigi teha.

'' Sa ju tead, et ma ei kasuta eriti meiki, seega ei oska ka eriti võrreldes sinuga,'' ütles ta natuke pettunult.

''Ma teen sulle korralik meigi,'' ütlesin rõõmsalt, kuna mulle tõsisielt meeldis teisi jumestada.

''No nii, vaata nüüd peeglisse. Kuidas meeldib,'' ütlesin, kui olin lõpetanud. Ta pööras ennast ümer ja ütles:'' Wow, sa oskad seda ikk tõsiselt hästi, see on imekena.''

'' Tänks, aga peaks vist minema ka hakkama, kell juba kümme ju.''

'' Ok,'' ütles ta ning hakkasime Marki poole jalutama.

[haly005]

Kui sinna jõdsime oli rahvast päris vähe, arvasin et see on mingi suuremat sorti pidu, aga nii palju siis minu ootustest. Aga umbes kella üheteist ajaks oli maja rahvast täis. Kutsusuin Isabel kaasa, et jooke võtta. Järjekordselt ei tahtnud Isabel midagi, aga ma segasin talle ikkagi joogi kokku ja ütlesin:'' Palun, mina seda ära juua ei kavatse nii et see on sinu.''

'' Sa kohe ei saa muud moodi jah,'' küsis Isabel pahuralt.

Panin tähele, et Mark passis Isabeli terve see aeg nii armund pilguga, et muutusin armukadedaks, kuigi see pole minu puhul erit tavaline. Aga tõesti see pilk oli kuidagi nii kinni Isabelil. Üritasin Marki tähelepanu võita, kuid asjatult ja see ajas veits närvi.

'' Tuleksid tantsima,'' küsisin Markilt, sest ma ei suutnud seda pilku enam taluda.

'' Ei kutsu Jack või keegi ma tahaks Isabelist rohkem teada nii et ma jääksin siis temaga rääkima,'' ütles ta ükskõikselt ja ei pööranud minu poole isegi pilku, vaid vahtis ainult Isabeli.

Enamasti tantsisin Jackiga ja veetsin temaga aega. Ma imestasin, et Isabelil läks juba neljas jook ja ta oli küllatki täis. Ma poleks seda osanud üldse arvata, et tema ja ennast täis joob, aga nüüd siis tuleb välja et ta polegi nii kukupai nagu alati.

Tantsisin Jackiga , kui nägin kuidas Isabel istus Marki süles ja nende näod olid väga lähestikku ning siis see juhtus. Nad suudlesid, see suudlus oli pikk ja mul oli tohutult valus. Pisarad tahtsid üle põskede joosta , kuid suutsin end natuke aega tagasi hoida.Ma tahtsin sealt välja saada.

'' Ma lähen hingan värsket õhku,'' ütlesin ma vabandades Jackile ja peaaegu jooksin majast välja.

Õues tegind mõned suitsu ning sel hetkel tuli muul suur himu ka proovida. Ma ei hoolinud üldse, et see kahjustab tervist. Ma lihtsalt tahtsin seda.

'' Kas ma saaksin ka ühe,'' küsisin neilt.

Üks pikk tumeda peaga poiss ulatas mulle ühe suitsu ja pani selle põlema ka. Ootasin kuni nad ära läksid ja siis tõmbasin ühe mahvi, see oli jube vastik ja jõle. Se ajas tohutult köhima ja oli vastik, kuidas ma sin midagi sellist üldse tahta. Viskasin peaaegu terve suitsu maha ja kustutasin selle jalaga.

Istusin trepile ja nüüd ma ei suutnud enam pisaraid tagasi hoida. Pisarad jookis üle põskede. Mul oli lihtsalt tohutult valus.Mu südamesse oleks nagu terava oraga mõra sisse löödud. See haav mu südames mis ei parane eales. Kuidas sai mu parim sõbranna mulle nii teha. Me olime ju väiksest saati parimad sõbrannad. Me usaldasime üksteisel kõiki saladusi ja ei teinud üksteisel haiget, kuid nüüd ma lihtsalt jälestasin teda. Ta ajab mind oksele.

Ja Mark kellest ma tohutult hoolin, nüüd juba hoolisin osutus selliseks tõpraks. Kõik see aeg mis mee koos oleme olnud ei tähendanud tema jaoks vist midagi. Ma oleks tahtnud teda lüüa. Oleks tahtnud talle rindu sellise haava lüüa nagu tema mulle südamesse tegi. Kui ta poleks olnud minu parima sõbrannaga poleks see nii valus vist isegi olnud. Ma lihtsalt ei taipa. Miks ta seda tegi?

Vahtisin taevast, see oli selge. Tähed paistsid ja oli täiskuu.Mu elul ei olnud lihtsalt enam mõtet. Kaks kõige kallimat inimest ikkagi petsid mind. Ma mõtlesin sel hetekl enesetapule. Kuidas oleks kõige lihtam viis omalt elu võtta? Viskasin need mõtted kohe peast, kui mul tuli meelde, et mul on veel Jack, kes on mulle lihtsalt super hea sõber. Isabelist on ta kindalsti tuhat korda parem.

Keegi tuli uksest välja, pühkisin kiiresti pisarad ära ja lootsin, et silmad ei ole eriti punased. Ja ripsmekas peaks olema ka veekindel nii et ma lootsin, et keegi aru ei saa,et ma nutnud olen.

[haly005]

See oli Mark, kes tuli. Ma oleks tahtnud teda sel hetkel üldse näha, kuna mul oli lihtsalt tohutult valus. Tõusin püsti ja vaatasin tema poole.

'' Mis juhtus kullake? Sa oled nutnud,'' küsis ta murelikust teeseldes ja oma võlts kurba nägu tehes. Nagu min jubedalt huvitaks tema haletsus.

'' Nagu sa ei teaks! Sa oled lihtsalt jäle ja nüüd teed näo pähe, et pole midagi juhtunud jah?''

'' Mida ma jälle tegin,'' päris ta.

'' Kuidas sa võisid mulle nii teha ja veel mu parima sõbrannaga,'' karjusin talle näkku.

'' Sa nägid jah? Ma ei ole süüdi, tema suudles mind ju,'' teeskles ta ja lähenes mulle ning kõigele lisaks tahtis mind veel suudelda. Andsin talle suudluse asemel tugeva kõrvakiilu, nii et ta pool nägu punetas. Hetkel oli mul väga hea meel, et olin talle virutanud.

Ta lükkas mu järsu käeliigutusega tugevalt vastu seina ja võttis mu lõuast kinni, nii et see oli otse suudles mind vägisi ja lausus:'' Ma ju ütlesin, et mina ei ole selles süüdi,'' enam ta hääl ei olnud nii haletsusuväärne vaid väga tõsina ja kuri.

'' Ja miks ma peaks seda uskuma. Igatahes on meie vahel kõik läbi!''

Oleksin tahtnud nutta, kuid hoidsin ennast tagasi. Ta võttis mu käest tugevalt kinni. Püüdsin end tema haardest vabastada, kuid asjatult, kuna ta vaid tugevdas seda.

'' Meie vahel on siis kõik läbi kui mina seda ütlen. Selge!''

Ma polnud eales arvanud, et ta peale mõnda jooki selliseks muutub. Kuidas ma sain uskuda, et ta on hooliv ja hell.

'' Seda ma sulle ei andesta! Lase mind lahti sa teed mulle haiget,'' laususin ma läbi pisarate.

Sama ajal tuli Jack õue ja kuulis seda ning tõmbas Marki eemale.

'' Mis sulle Mark sisse on läinud,'' küsis Jack vihaselt. Mark läks vaid selle peale vihaselt sisse tagasi ning tõmbas ukse enda järel tugeva pauguga kinni. Olin Jacki embuses ja see oli nii hea. Ta on alati mul olemas kui teda vaja.

'' On sinuga kõik korras? Tahad koju minna,'' küsis Jack.

'' Ei ole, aga koju ma minna ei taha,'' ütlesin ning rääkisin talle ära mis juhtunud oli.

'' Läheme sisse tagasi, mul on külm,'' ütlesin ning mul oli tõesti kül, kuna olin ainult topi väel.

'' Ok,'' ta pühkis mu viimased pisarad ja läksime sisse tagasi. Ma olin kurb ja mul oli tohutult valus, uputasin seda kõike alkoholiga. Jõin klaasi järel klaasi, kuni lõpuks olin vist kuus koksi vähemalt ära joonud. Ma tuikusin seal ringi, kuni jõudsin seinani ja istusin seina äärde maha. Mul hakkasid jälle pisarad mööda põski alla voolama, sest mul oli lihtsalt tohutult valus.

'' Tule, ma viin su koju,'' kostus mu kohalt kellegi tuttav hääl, see hääl kuulus Jackile. Ta aitas mu püsti.

Kõndisime küllatki aeglaselt, kuna mul oli raskusi püsti seismisega. Jack hoidis mul ümbert kinni, et ma pikali ei kukuks. Mu pilt oli väga udune, kuni lõpuks kustusin täiesti ära. Mul polnud õrna aimu ka kuidas ma koju sain, aga arvatavsti Jack vedas mui kuidagi koju ning olen selle eest talle väga tänulik.

[Alice21]

Miks sa edasi kirjutanud pole.
Tahaks küll teada, mis edasi saab !

[haly005]

Hommikul ärkasin tohutu peavaluga. Keegi oleks mind nagu millegi teravaga pähe löönud ning mul oli tohutult paha olla. Otsisin sahtlis pevalu tabletid üles ka neelasin ühe alla, ilm et ma oleks vet peale joonud. See oli sedasi nii kibe ja vastik.

Tegin oma toa aknad lahti, kuna mu tuba haises jubedalt viina ja muu sellise kraami järgi ning mu voodipesu haises kõige hullemini.Käisin dušši alla, vahetasin voodipesu ära ning läksin uuesti magama, kuna mu peavalu oli kohutav.

Ärkasin uksekella peale. Ajasin ennast vaevaliselt voodist püsti ning läksin avasin ukse ja seal oli Isabel. Kui ma teda nägin tuli mulle kõigele lisaks veel eilene meelde. Mu südamesse lõi jälle see tugev ora sisse, mis tekidas haava mis oli kindlasti valusam, kui oleks olnud mõni välimine haav. Kuidas ta julges pärast seda kõike veel tagasi tulla.

'' Hei,'' lausus ta ülikurvalt, kuid mul oli sellest täiesti suva.

'' Korja oma asjad kokku ja kao siit! Ma ei taha sind enam elu sees ka näha,'' karjusin ma läbi pisarate.

'' Lase ma selgitan,'' anus ta väga alandlikult.

'' Mind ei huvita sinu vabandused, sa oled lihtsalt jäle. Ja ma veel pidasin sind oma parimaks sõbrannaks. Kuidas sa võisid mulle nii teha?''

'' Vabanda ma olin joonud ning ma ei teadnud mida teen.''

'' Kurat ma ei saa aru miks kõik kogu aeg joomist vabanduseks toovad. Ja ära hakka jälle ütlema et see juhtus kogemata. Sa lihtsalt ei suutnud temast käsi eemal hoida,'' karjusin ma nii kõvasti kui suursin talle näkku. Tahtsin kogu oma viha tema peale välja valada, kuna ta tegi mulle tõsisielt haiget.

'' No jah, ta tõesti meeldib mulle, aga kui ma poleks joonud, siis poleks seda juhtunud ka. See oli tõesti kogemata.''

'' Lõpeta. Sa oled nii vastik lihtsalt. Kui sa Brianiga käisid, ma suutsin temat eemale hoida, kuigi ta meeldis mulle. Või oleksin pidanud ka ennast peaol täis jooma ja teda suudlema. Ning siis vabandama oih, see juhtus ju kogemata.''

'' Ma kahetsen seda.''

'' Oleksid pidnud sellele ennem mõtlema.''

Ta jäi vait ning jooksis nuttes üles , korjas oma asjad kokku ja tuli alla tagasi. Tahtis midagi ütlema hakata, kuid peatasin ta:'' Välja mu majast ja oma nägi ära siia enam näita!''

'' Aga kuhu muol minna on, lennuk läheb alles laupäeval ju.''

'' Mind ei huvita, mõelnud sellele varem ja minu pärast maga kas või tänaval.''

'' Palun Jessica,'' anus ta mind.

'' Välja,'' karjusin.

Ta avas ukse ning küsis:,, Kas on võimalik, et sa andestad mulle kunagi?''

'' Kuidas sa saad üldse midagi sellist arvata,'' olin küllatki imestunud.

Ta tõmbas ukse vaikselt enda järelt kinni ja läks. Mul oli ükskõik kas ta sai haiget või mitte, kuna tekitas mulle haavad, mis ei parane kunagi. Võibolla aja jooksul saan selelst üle, kuid mitte nii pea.

Jooksin nuttes oma tuppa. Olin kägaras oma voodil ja nutsin, sest mul nii kuradima valus. Olin tereve päeva oma toas ning ainult nutsin. Ma ei tahtnud midagi süüa ega juua. Lõpuks jäin magama, mis oli hea, kuna lootsin et siis kaob valu natukeseks.

______

olin täiesti ära unustanud, et seda siia ka postitasin, sorry

[TwilightForeva-]

Veeeel,,, palun kirjuta edasi

[haly005]

Kõndisin Markiga mööda pimedat tänavat, mida valgustasid mõned tänavavalgustuse lambid. Me olime õnnelikud, hoidsime käest kinni ning vahepeal ta suusdles mind. See kõik tundus nii tõene, ilus ning liiga hea, et tõsi olla. Jalutasime aina edasi ja edasi, see tänav nagu ei lõpekski, vaid liiguks nagu üha enam pimedusse, kus ootab ees midagi jubedat ja vastikut. Ma kartsin, oleksin tahtnud seisma jääda, kuid ei suutnud. Tahtsin siiski teada mis ees ootab, kuigi kartsin seda tohutult. Veidi aja pärast me ei olnud enam kahekesi. Ees seisis üks tüdruk, need juuksed ja riided, see kõik oli nii tuttav. Kui ma ta nägu nägin, ei olnud ma enam nii rõõmus. See oli Isabel. Sel hetkel kui ta ära tundsin, lasi Mark mu käest lahti ning jooksis Isabel juurde ja haaras ta oma embusesse ja nad suudlesid. See oli tohutult valus, mu süda rebenes taas. Ma tahtsin ära joosta, kuid ma olin nagu maa külge kinni naelutaud ja ei suutnud oma jalgu liigutada. Ma ei tahtnud seda näha, kuid ma ei suutnud ka oma pead liigutada ega silmi sulgeda. Ma olin nagu kipskuju, kes ei saa ennast liigutada. Ja nemad ikka suudlesid.

'' Lõpetage,'' karjusin ma hääletult. Mu hääl oli vaid sosin, mida ei olnud nendeni kuulda.

Selle kõik lõpetas kellegi soe puudutus mu käel, mille peal ma sellest kohutavast unenäost üles tõusin.

Ma nutsin. Pisarad voolasid üle mu põskede. Ma ei saa aru, miks ma isegi unes rahu ei saa? Miks see kõik peab mulle sedasi haiget tegema? Millega ma selle ära teeninud olen?

Minu äratajaks oli Jack. See tegi mu tuju pisut paremaks, kuid valu südames ei taandu. Jacki Oli tohutult hea näha.

'' Vabandust, et su üles ajasin, kuid tahtsin vaid teada kas kõik on korras, kuna sa tundusid nii rahutu ja nutsid,'' oli Jack väga mureliku häälega.

'' Küll ma hakkama saan,'' ütlesin vaikselt.

'' Oled kindel,'' küsisi ta väga kahtlevalt. Ilmselt ta ei uskunud mind, ega ma ise ka poleks uskunud, kuna ma tõesti ei oska valetada. Noogutasin, lootes, et ja jääb siiski uskuma, kuna ma ei tahtnud talle tüliks olla.

Ta tõusis püsti ja hakkasin uksest välja minema, kuid ma ei tahtnud, et ta läheb.
'' Oota, ära mine! Ma ei taha üksi olla.''

Ta tuli tagasi, istus voodile ning võttis mu oma kaissu. See oli nii hea, et keegi minust siiski hoolis.

'' Mis kell on,'' küsisin, kuna nägin,e t õues on üsnagi pime.

'' Ühkesa hakkab saama.''

'' Niisiis ma magasin terve päeva maha.''

'' Jah! Ma olen umbes kümnest saadik siisn ja sa olid magades väga rahutu.''

'' Ja kõik see aeg olid sa siin,'' küsisin ma, kuna ei suutnud uskuda, et keegi viitsik siin olla kui ma magan.

'' Jah.''

'' Sa oleks võinud mu ju üles ajada,'' olin ma natuke pahane, Kuigi ta ju ei teadnud, mida ma unes näen.

'' Ma mõtlesin, et sa tahad magada, kuigi oli näha, et see uni polnud just kõige meeldivam.''

'' Jah, parem oleks olnud üleval olla, aga ma ei taha sellest eriti rääkida.''

Sellega ka meie vestlus lõppes, ülejäänud aja istusime vaikides.Kuni lõpuks mu silmad väga raskeks muutusid. Üritasin kõigest jõus silmi lahti hoida, kuna ma ei tahtnud seda vastikut und uuesti näga, ega midagi selle taolist. Ma magasin juba pooleldi, kui Jack mu oma sülest voodisse tõstis. Ma ärkasin kohe üles ja haarasin tal tugevalt käst nagu väike laps, aga ma tõesti ei tahtnud üksi jääda.

'' Ole rahulik. Ma ei lähe kuskile,'' ütles ta minu rahustuseks ja läks istus tugitoolile.
Lõpuks sai uni minust ikkagi võitu ning õnneks ei näinud ma ka halba und.

[TwilightForeva-]

Veeeeel palun

[haly005]

Kuni vaheaja lõpuni istusin ma lihtsalt oma toas ja vahtisin akanast välja ning otsisin pildevedest erinevaid kujundeid või passin lihtsalt tühja taevast. Süüa ma midagi eritiei tahatnud. Mul lihtsalt ei olnud söögi isu. Ükspäev imekombel sõin ühe kohukese ära ja see oli ka kõik. Katlyn ja teised pidevalt helistasid ja üritasid mind lõbustada ja välja kutsuda, aga ma tõesti ei tahtnud kedagi näha, veel vähem tahtsin ma välja minna. Ning lõpuks ma lihtsalt lülitasin oma telefoni välja, et nad mind ei tüütaks. Ma tahtsin üksi olla ning kui kedagi näha tahtsin siis selleks inimeseks oli ainult Jack, kuna tema mõistis mind kõike paremini ja oli parims sõber, kes mul olnud on.

Esmaspäeval ma poleks tahtnud üldse kooli minna, kuid kuna ema ja isa pidi koju tulema, siis ma ei tahtnud, et nad sellest teaks, sest mu ema võib siis vägagi mittetalutav olla.Ta hakkaks iga natukese aja tagant küsimusi tulema. Kas kõik on korras? On sul midagi vaja? Tahad ma toon midagi? Lähen teen sulle midagi head süüa? Aga kõige hullem ootas mind ees alles koolis, kuna seal oli ju Mark, vähemalt hea pluss oli see, et ta ei käi minuga samas klassis.Ja ma tõesti ei tahtnud teda näha. Ma tõesti lootsin, et ta puudub või ei märka mind.

Esimese asjan, kui kooliuksest sisse astusin nägin Marki. Ta oli nagi ikka oma kambaga, kus tavaliselt ka mina olin. Nad kõik olid nii rõõmsad, erit Mark. Kuidas ta sai selline olla? Pärast kõike juhtunut. Aga no jah, miks ta peakski kurb olema?

Kiirendasin sammu, et ta mind ei märkaks, kuid kahjuks ta nägi mind ja haaras mul käest.

'' Ära puudu mind,'' ütlesin talle ja tõmbasin oma käe vabaks ning läksin edasi.

'' Oota Jess ma tahan rääkida,'' hüüdis ta, aga ma ei teinud temast välja.

Kogu koolipäev põgenesin ma tema eest. Tundides ma olin väga hajevil, ega pannud midagi tähele ning selle tõttu olid enamus õpetajad minu peale päris vihas.Aga ma tõesti ei suutnud. Lõpuks see neetud koolipäev lõpes. Toppisin asjad kähku kotti ja hakkasin klassist väljuma.

'' Oota Jessica! Ma tahan sinuga rääkida,'' ütles õpetaja. No jah, see veel puudus, et õpetaja mingit loengut pidma hakkaks.

'' Mis sinuga juhtunud on? Sa oled nii teistsugune ja ei pane midagi tähele. On sul probleeme,''tuli temalt mitu küsimust.

'' Pole teie mure,'' nähvasin ma talle vastu. Mulle ei meeldi, kui õpetajad oma nina minu eraellu topivad.

'' Igatahes ma rääkisin sinust kooli nõustajaga ja kui tahad siis võid talle oma murest rääkida,'' ütles õpetaja murelikult.

'' Ja, ja,'' vastasin tüdinult ning lahkusin klassist. No mida veel. Ma ei läheks elusees mingi nõustaja juurde.

Läksin auto juurde, viskasin koti tagasitmele ning toetasin vastu autot. Kõik ümberringi olid nii rõõmas.Oleks tahtnud ka hetkel rõõmus olla, kuid ma ei suutnud.

Mõtlesin oma mõtteid kui keegi oma käega mu silme ees vehkima hakkas. Mõtlesin, et Taylor tuli kui ei. See oli hoopis Mark. Ta võiks juba aru saada, et ma ei taha temaga tegemist teha.

'' Kuuled ka mind Jess,'' küsis ta.

'' Kahjuks jah, parem oleks kui ei. Mida sa jälle tahad? Kas sa pole siiani aru saanud, et ma ei taha sind enam näha?''

'' Kuula mind ära,'' palus ta mind.

'' Sa oled mulle juba kõike rääkinud, nii et palun mine ära.''

'' Sa peaks midagi veel teadma.''

'' Ma ei taha,'' ütlesin vaid ja tahtsin autosse istuda, aga ta haaras mul käest.

'' Ära puudu mind,'' kasrjusin, nii et kõik vahtisid meid. Aga ta ei lasknud mu käst lahti.

Lõpuks tuli ka Taylor ja tõmbas ta minust eemale.

'' Hoia mu õest eemale,'' ütles Taylor küllatki vihasel ja peale seda läksime koju.

Enamus koolipäevad möödusid sama moodi ainult Mark jättis mu rahule, aga selle eest õpetaja käis oma nõustaja jutuga ikka pinda, kuigi ma olin ennast kokku võtnud ja tunnis kaasa teinud. Kodus pidin ka head nägu tegema ja midagi ka sööma, et ema pärima ei hakkaks, kuid kui süüa võtsin siis sõin ka väga vähe ja ettekäändeks tõin dieedi, mida ta ka õnneks uskus.

[Sponsored content]