Logi sisse
Juhtkonna teated
20.03.2013 - Ilusat kevadet kõigile!Similar topics
Latest topics
» mis raamatut ...by Alice21 Reede 15 Aug - 6:49
» Film/sari mida vaatasid viimati?
by Alice21 Reede 15 Aug - 6:48
» Sõnakett - Eesti keeles
by Alice21 Reede 15 Aug - 6:48
» Sõnakett - Inglise keeles
by Alice21 Reede 15 Aug - 6:48
» Kaebustest.
by Halvorsen Kolm 30 Apr - 11:25
» Müüa kõik 4 videviku saaga raamatut+režissööri märkmik
by Twiligd Laup 1 Veeb - 18:19
» Parima selgitamine
by Alice21 Teis 5 Nov - 18:56
» Laul vs. laul
by bella19 Püh 29 Sept - 11:57
» Uus foorum - Eurovisiooni foorum
by Hennu2 Teis 3 Sept - 20:54
Top posting users this week
No user |
Kes on foorumil
Foorumis on hetkel kokku 3 kasutajat :: 0 Liitunud, 0 Varjatud ja 3 Külalist :: 1 BotPuudub
Rekordarv külastajaid(50) oli siin foorumil Kolm 20 Sept - 11:07
Üks minu emo juttudest
Videviku Foorum :: Muu :: Omalooming
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Üks minu emo juttudest
Oli kord üks tüdruk, kes tundis end maailma kõige õnnelikuima inimesena.
Ja oli poiss, kes polnud ennem armastanud.
Üksteist "armastades" saigi alguse nende lugu,nende muinasjutt.
Nad olid tihti koos,nad hoolisid üksteisest. Tõeliselt.
Kuid siis tuli keegi. Keegi kolmas. Keegi kes lõhkus kõik.
Ja poiss läks temaga.
Sel hetkel purunes tüdruku süda miljoniks-miljoniks killuks. Tema elu oli läbi.
Siis tuli sama poiss. Uuesti.
Tüdruk oli õnnelik, sama õnnelik, nagu ta oli olnud enne poisi minekut.
Nende meeldimisest sai armastus.
Tüdruk ütles poisile,et armastab teda ja poiss ütles sama vastu.
Kuid siis hakkas nende armastus jahtuma. Nad olid päevad läbi koos, kuid aeg möödus kiiresti ja nende aeg sai läbi...
Poiss unustas tüdruku. Uuesti.
Ta sebis teistega tüdruku nähes.
Ta ei hoolinud tüdruku tunnetest,sest ei osanud aimatagi kui väga tüdruk teda armastas. Ei teadnud,kui suur oli see tunne mida tüdruk ta vastu tundis.
Aga kui ta oleksgi teadnud, kas ta oleks hoolind? Tüdruk harvas et ei.
Tüdruk nuttis end õhtuti magama. Kuid siis...
...hakkas ta üle saama. Ta suutis jälle naerda ja naeratada.
Siis tuli jälle poiss. Seesama poiss kes oli nii palju haiget teinud.Poiss, kes oli suutnud nutma panna tüdruku,kes oli tavaliselt ei nuta.
Tüdruk püüdis teda minema ajada. Kuid samas lootis ta et poiss ei lähe, sest armastas teda endiselt. Poisi tulemisega oli tagasi tulnud ka armastus.
Poiss paistis uuesti hoolivat. Ta tõi lootust ja armastust tüdruku ellu, kes oli juba palju haiget saand. Palju nutnud.
Kuid siis läks poiss. Jälle.
Tüdruku elust kadus sõna Armastus.
Ta ei suutnud enam,ta oli valust murdumas.
Ta asus rongi ette, mõeldes poisile.
Ja siis...ta suri.
Ka poiss sai sellest teada ja tundis valu oma südames. Valu, mida ta ei osanud seledada.
Teiste elu läks edasi...ja ka selle poisi oma.
Kuid poissi süda oli Murdumas. Nüüd tundis tema seda valu mida oli tundnud tüdruk.
Ja siis ta mõistis.
Mõistis et oli tüdrukut armastanud. Temast hoolinud.
Kuid siis oli juba hilja. Liiga hilja.
Sest tüdruk oli igaveseks läinud...
Niiet öelge kui kedagi armastate.
Sest varsti...
...sest varsti on juba võibolla liiga hilja. :/
Ja teate...? Homme on nagunii parem ja täna on juba piisavalt hea.
Ja oli poiss, kes polnud ennem armastanud.
Üksteist "armastades" saigi alguse nende lugu,nende muinasjutt.
Nad olid tihti koos,nad hoolisid üksteisest. Tõeliselt.
Kuid siis tuli keegi. Keegi kolmas. Keegi kes lõhkus kõik.
Ja poiss läks temaga.
Sel hetkel purunes tüdruku süda miljoniks-miljoniks killuks. Tema elu oli läbi.
Siis tuli sama poiss. Uuesti.
Tüdruk oli õnnelik, sama õnnelik, nagu ta oli olnud enne poisi minekut.
Nende meeldimisest sai armastus.
Tüdruk ütles poisile,et armastab teda ja poiss ütles sama vastu.
Kuid siis hakkas nende armastus jahtuma. Nad olid päevad läbi koos, kuid aeg möödus kiiresti ja nende aeg sai läbi...
Poiss unustas tüdruku. Uuesti.
Ta sebis teistega tüdruku nähes.
Ta ei hoolinud tüdruku tunnetest,sest ei osanud aimatagi kui väga tüdruk teda armastas. Ei teadnud,kui suur oli see tunne mida tüdruk ta vastu tundis.
Aga kui ta oleksgi teadnud, kas ta oleks hoolind? Tüdruk harvas et ei.
Tüdruk nuttis end õhtuti magama. Kuid siis...
...hakkas ta üle saama. Ta suutis jälle naerda ja naeratada.
Siis tuli jälle poiss. Seesama poiss kes oli nii palju haiget teinud.Poiss, kes oli suutnud nutma panna tüdruku,kes oli tavaliselt ei nuta.
Tüdruk püüdis teda minema ajada. Kuid samas lootis ta et poiss ei lähe, sest armastas teda endiselt. Poisi tulemisega oli tagasi tulnud ka armastus.
Poiss paistis uuesti hoolivat. Ta tõi lootust ja armastust tüdruku ellu, kes oli juba palju haiget saand. Palju nutnud.
Kuid siis läks poiss. Jälle.
Tüdruku elust kadus sõna Armastus.
Ta ei suutnud enam,ta oli valust murdumas.
Ta asus rongi ette, mõeldes poisile.
Ja siis...ta suri.
Ka poiss sai sellest teada ja tundis valu oma südames. Valu, mida ta ei osanud seledada.
Teiste elu läks edasi...ja ka selle poisi oma.
Kuid poissi süda oli Murdumas. Nüüd tundis tema seda valu mida oli tundnud tüdruk.
Ja siis ta mõistis.
Mõistis et oli tüdrukut armastanud. Temast hoolinud.
Kuid siis oli juba hilja. Liiga hilja.
Sest tüdruk oli igaveseks läinud...
Niiet öelge kui kedagi armastate.
Sest varsti...
...sest varsti on juba võibolla liiga hilja. :/
Ja teate...? Homme on nagunii parem ja täna on juba piisavalt hea.
Kiizu- Videviku Uudistaja
- Postituste arv : 3
Vanus : 28
Asukoht : Tartus,oma lauall
Liitunud : 26/06/2009
Videviku Foorum :: Muu :: Omalooming
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|