Forever and a day

[HANNNA]

Mõtlesin et proovin ka kätt selles kirjutamise asjas. Muidugi see midagi erilist pole. Algus on ehk suht mõtetu kuid varsti läheb põnevamaks (ma loodan ) . ja ma vabandan kirja vigade pärast kui neid peaks leiduma (olen üritanud kõik mis ma leidnud olen ära parandada). Avaldage arvamust, et kas peaks jätkama või ei. aitääh!!

AYLIN
Mis juhtus? Tegin ma midagi valesti? Miks jacob närvi läks? Miks nad nii tegid?
“Sam, lõpeta sa ei tee seda paremaks” lükkasin kiiruga ta käe enda õlalt ära, kuid peagi mõistsin, et see oleks seal võinud edasi olla. Vähemalt keegi oleks toetamas.
“Aylin, nad on...” Ütles Sam ikka veel sama rahulikult.
“Mis nad on? Sa ju tead mis neil viga on” sõnad jäid poolikuks ja muutusid hüsteerilisteks nuuksatusteks. Tundsin kuidas ma ei saanud enam õieti hingatagi. Ma pean hingama, rahunema. Ma ei saanud isegi aru miks see mulle nii palju haiget tegi.
“Ma tean.. Nad peavad sulle ise rääkima. Palun, rahune,” lausus Sam endiselt rahulikult kuid seekord natukene kiiremini ja kerge ohkega.
“Rääkima mida? Ma tahan koju minna ” ütlesin rahulikumaks jäädes. Tõusin püsti ning hakkasin kõndima sinna poole kuhu arvasin, et mu maja jääb.
“Aylin, ma pean sulle ühte asja ütlema” ütles Sam kerge muigega.
“Mida?” kõndisin edasi ega mõelnudki tema poole pöörata.
“Kui sa tahad koju minna, siis su maja asub teisel pool ja sinna on umbes 4 kilomeetrit”
Pöördusin ümber, ning sain aru, et minu koju minemise mõtte olis suhteliselt mõtetu. Ma ei suutnud orienteeruda kui igal pool paistsid olema ned samad, ühesugused puud.
“Palun,” ütlesin sosistades. “Palun, vii mind koju” ütlesin teda anudes.
“Kui sa rahuned” ütles Sam ja tuli mulle lähemale, et mind sülle võtta.
Mõnda aega Sam jooksis kuid siis jäi järjest aeglasemaks. Järsku jäi ta seisma.
“Miks sa seisma jäid?” küsisin murelikult. Tundsin kuidas väsimus hakkas minust võimust võtma.
“Nad on siin”
“KES?”
“Ned.. su sõbrad,” ütles Sam, eriliselt rõhutas ta sõna sõbrad, ning ta pani mind maha. Korraga kuulsin ma lehtede krabinat ning nähtavale ilmus neli vampiiri.
“Aylin, siin sa oledki. Me otsisime terve metsa läbi, et sind leida” Alice oli ilmselgelt rõõmus ning keksles minu poole. Kuid tema kekslemise peatas Sami urin.
“Sam, pole vaja” ütlesin ning koheselt lõppes ka urisemine.
“No Sul ei läinudki rahunemikses kaua” naeris Emmet valjusti.
“Sa ei taha näha kui kiiresti ma ärritun” ütles Sam kergelt vappudes.
"Lõpetage ära! Ma tahan kõigest koju minna.” Astusin sammukese Alice’ile lähemale. “Kes mind siis koju trantspordib?” sain isegi aru kui tobedalt see lause kõlas.
“Meie” ning Bella haaras mul käest ning tõmbas mind enda ja Alice poole. Hetkeks läbis mu keha külm judin mille põhjuseks oli Bella külm käsi, mis minu käsivarrest endiselt kinni hoidis.


->><<-
niiet palun avaldage arvamust!!

[Alice21]

Ma olen vist esimene, kes avaldab arvamuse.
Täitsa loetav
Kirjuta aga edasi

[SikuftAlice]

Tahaks ka teada,mis edasi läheb.Mina igati pooldan kunstilist suunda

[Alice21]

Võiksid edasi kirjutada?

[HANNNA]

“Järgmise korrani, libahunt” ütles Emmet endiselt naerdes.
“Lõpeta” seekord ei pidanudki ma seda ise ütlema, Bella tegi seda minu eest.
“Lähme” ütles Alice ning kahmas mind enda sülle. Juba 10 minuti pärast lebasin ma enda voodis ning kuulsin veel kedagi läbi une ütlevat “head ööd”

Kahe kuu pärast

Läbi pragunenud klaasi nägin kella mille seierid tiksusid juba vaikselt poole 1 poole öösel. Kalender näitas juba esimest sepembrit ning ohkega mõtlesin et nüüd see siis jälle algabki. Suutsin end lõpuks magama sundida.
Hommikul äratas mind see sama virisev helin, mis oli mind 3 kuu eest viimati ülesse äratanud. Sirutasin käed ülesse ning ringutasin. Selg raksus. Silma laud olid rasked ning erilist tuju kooli minemiseks ei olnud. Panin end riidesse ning sõin kiirelt. Välja vaadates oli ikka sama sombune ning udu oli nii võrd paks, et ei näinud kaugemale kui paar meetrit.
Esimene tund sujus rahulikult ning igavalt, nagu ikka. Koritoris järmise klassi poole kõndides nägin kuidas Bella ja Alice vaidelsid millegi üle.
“me peame tegema midagi, sa tead see juhtub varem või hiljem.” kuulsin Alice rääkimas kui ma talle seljatagant lähenesin. “ma olen seda näinud”
“mida tegema? Kellega?” küsisin suurest uudisimust
“ei midagi. Saame pärast kooli kokku, lähme jalutama, “ Bella vaatas teda hetkeks ning siis pöördus minu poole.
“Täna on ilus ilm” üritas ta teemat kõrvale viia. Kuid siiski, ilus ilm? Nüüdseks kallas vihma, igal pool olid hiiglama suured porilombid, õues oli soojakraade, kui neid nii saab nimetada, vaid 2. Õnneks päästis mind koolikell nii et ma ei pidanud mindagi ütlema. Vastasin vaid kerge noogutusega ning läksin edasi.
Kahe kuu jooksul olin hakkanud paremini läbi saama Pauliga ja Leahga. Igakord kui mul kas või natukene igav oli helistas Leah mulle ja kutsus mind kuhugi, nagu ta teaks et mul oli igav. Millegi pärast olid nad mõlemad tulnud minuga samasse kooli. Jacob oli ära kolinud ilma minule midagi ütleamta.
“Kunsti vaim sees?” küsis Paul kui olin oma koha tema kõrval sisse seadnud.
“Peab olema” vastasin mitte just eriti suure ärevusega.
Esimese poole tunnist seletas õpetaja midagi mida me peaks tegema. Lõpuks kui ta oli oma jutu lõppetanud asusime tööle.
“Täna on ilus ilm” ütles Leah ning keeras end meie poole.
Mis kõigil selle ilmaga on mõtlesin, kuid kell juba helises ning Leah tormas minema.
Järgmine tund oli Füüsika, see oli kõige igavam tund üldse. Ma olin peaaegu magama jäämas kuid siis müksas Paul mind oma tugeva käega ja sositas mulle midagi, millest ma mitte midagi aru ei saanud.
"Mida?" küsisin kõva hääkega pead tõstes, uniselt ja pöörasin end Pauli poole.
Märkasin kuidas tahvli ees õpetaja mind kurjalt silmitses ning otsis õigeid sõnu.
"Preili Chaffee, kas te soovite midagi öelda?" ta üles seda nii põlastavalt, et mul hakkas millegi pärast tohutult piinik. Kogu klass jälgis iga mu liigutust.

------------------------------------------------------------
loodan et meeldib, kuna mu mingit erilist kirjutamise soont pole

[Alice21]

Meeldib ikka

[Forever&Ever]

Väga hea . Kirjuta edasi . Mu juhtmetest pole veel kõik pärale jõudnud , et kes see Aylin päriselt on võinii . Noh , kuidas ta Bellat ja teisi teab . Kirjuta kindlasti edasi ja muide , mind sinu kirjavigad ei sega. Ma ise teen veel hullemaid.

[HANNNA]

ma kirjutan siis edasi kui mul tuleb mõni parem idee kui see praegu on. muidu aitääh, hea on kuulda midagi positiivset

[Forever&Ever]

Eks tuleb olla aus ja ikka kiita kui lugu seda väärt on . Ootan...

[bella19]

Hea jutt
Kirjuta aga edasi

[Selena-gomez]

super jutt
kirjuta ikka edasi, tahaks juba teada mis järgmises osas on

[Sponsored content]