Uus elu

[haly005]

Sisenesin majja, mis tundus veidi hirmutav.Kõntisin ühest toast teise ja käisin läbi kõik toad, kuni viimaseni. Aga ma ei saanud aru miks kõikides tubades valitses tühjus.Sisenesin viimasesse tuppa ja mind tabas jahmatus, see tuba ei olnud tühi. Siin toas oli suur puidust riidekapp.Lähenesin kapile, et uks avada, kuid kapi uks vajus ise lahti ja sealt astus välja pikk mustas kuues mees. Ta naeratas mulle, kuid ma ehmatasin, kui nägin ta kihvasid. Taipasin, et tegu on vampiiriga. Tahtsin astuda paar sammu tagasi, kuid koperdasin oma ja otsa ja kukkusin istukile. Ta lähenes mu kaelale ja oli valmis mind hammustama.
Ärkasin üles karjatusega, kui kass mu voodisse hüppas.
Kardinate vahelt piilusuid sisse mõned varajased päikesekiired. Kui kella vaatasin, oli kell alles kuus. Mul oli tund aega aega, kuni pidin üles ärkama. Kuid ma ei julgenud enam magama jääda, kuna kartsin seda kohutavat ünenägu uuesti näha.



Mul on seda juttu natuke veel kirjutatud, kui kedagi huvitab siis kirjutan siia ka.

[Miss Swan]

kirjuta jah paistab et väga hea .

[haly005]

Niisiis ma lebasin niisama voodis ja mõtlesin sellele unenäole.Mul oli nii palju küsimusi, kuid ühelegi ei teadnud ma vastust. Kas ta oleks mid tõesti hammusatanud?Kas ta oleks mu verst tühjaks imenud võilihtsalt hammustanud? Mis minust saanud oleks? Või äkki oleks mind keegi ära päästnud? Kuid kes? Ma ju ei tunne siin veel kedagi. Mul oli veel palju küsimusi, kuid keegi ei tea neile vastust, sest see oli ju kõigest üks minu õudusunenägu.
Kui kella vaatasin oli kell veerand seitse. Otsustasin üles tõusta. Läksin akna juurde, lükkasin kardinad eest ja imetlesin esimese septembri hommikut.
Mõlgutasin mõtteid uuest elukohast, koolist ja inimestest. Jälle oli mul endale palju küsimusi, kuid on võimalik, et neile ma leian vastused. Kas ma harjun siinse elukohaga? Kas see kool meeldib mulle? Kuidas klassikaaslased minusse suhtuma hakkavad? Kas ma leian sõpru? Ma usun, et kui ma need kõik küsimused kirja paneks, tuleks neid tervelt kaks vihikulehekülge.
Edasi suundusin vannituppa. Pesin näo ja hambad. Põrnitsesin natuke aega peeglisse ja suundusin tagasi enda tuppa.
Tuulasin natuke aega oma riidekapis. Ma ei suutnud otsustada mida selga panna.Öeldakse, et esimene september peab pidulikult riides olema, kuid ma ei armasta väga seelikuidja selle tõttu pole mul ka ühtegi. Lõpuks otsustasin musta värvi, avara dekolteega tuunika kasuks ja jalga panin oma lemmikud lühikesed püksid. Kõrva panin tavalised suured rõngad ja näole tavalise meigi, kuhu kuuluvad puuderkreem, ripsmetušš ja silmapliiats.
Alla kööki jõudes oli ema juba kohvi valmis keetnud.
''Tere kullake!'' lausus ta kui ma laua äärde istusin.
'' Hommikust!'' vastasin ma lühidalt ise võid saiale määrides. Ema valas mulle kohvi ja küsis: ''Noh, kas oled erutatud ka, uus kool ju ikkagi?''
''Ei, miks ma peaks sellise asja pärast erutatud olem?'' vastasin ma jahmunult, sest tavaliselt ta ei esita mulle selliseid küsimusi.
'' Ma lihtsalt mõtlesin, kui sa esimest korda kooli läksid olid sa väga elevil.''
'' Ema, ma olen seitseteist mitte seitsmene, kes on iga väikse asja pärast erutatud,'' vastasin ma peaaegu karjudes.
'' Jah, ma tean ju seda, aga ma lihtsalt mõtlesin,'' rääkis ta endiselt rahulikult.
'' Lõpetame selle teema, okei.'' Olin söömise lõpetanud ja põrnitsein kohvipaksu tassi põhjas. Tõusin laua äärest püsti ja lahkusin köögist. Läksin oma tuppa võtsin koolikotti ja autovõtmed ning suundusin alla tagasi. Esikus panin tossud jalga ja hõikasin emale: '' Tsau mamps, ma hakkan minema!'' Enne kui ta midagi vastata jõudis lõin ukse seljataga pauguga kinni ja suundusin auto poole.
Istusin autosse, keeranis süüte sisse ja tagurdasin hoovist välja. Sõitsin kooli poole, aeg ajalt jäin tee äärde seisma, et kaarti vaadata kas olen õigel teel. Kaarti vaadates pomisesin omaette, ''Kurat!'' Olin läinud valet teed pidi ja nüüdseks olin kuskil pärapõrgus. See veel puudus, et ma esimes koolipäeval hiljaks jääks.


2.

Kooli juurde jõudes oli parkimisplats inimestest tühi. Arvatavasti olid tunnid käisid juba. Lõpuks leidsin autoleparklas vaba koha, võtsin koti, lukustasin auto ja tormasin kooli uksest sisse.
Tunniplaani järgi pidi mul olema kirjanduse tund. Nii siis otsisin klassi üles ja sisenesin klassi.
'' Tere! Vabandust, et tundi hilinesin, '' laususin ma õpetajale.
Terve klass vahtis mind, nagu oleks ma mingi imeasi. Silmitsesin klassis ringi ja märkasin, et ainuke vaba koht on ühe poisi kõrval. Ma olin sellega väga rahul, sest see poiss nägi tõsiselt armas välja. Sportliku kehaehitusega, lühikesete pronksiate juustega, mis olid sassis, see tegi ta oleku nii armsaks. Ja tal olid võrratult ilusad kuldpruunid silmad.
Õpetaja katkestas minu mõtiskluse, '' Ainuke vaba koht on seal,'' rääkis ta viibates käega armsa poisi poole,''võta oma õpikud ja mine kohale.''
Võtsin õpetajalt õpikud vastu ja suundusin poisi kõrvale.
Tund möödus kohutavalt aeglaselt. Oli lausa piin terve tunni vait olla. Tavaliselt aiasin ma klassiõdedega tunni ajal juttu, kuid siin ma ei teadnud kedagi.
Lõpuks helises kell ja ma tõusin püsti, panin asjad kokku ning suundusin koridori, et keemia klass üles leida.
Olin vaevalt klassiuksest paar sammu eemal, kui kaks tüdrukur minu kõrvale jooksid. Üks neist oli pikkade blondide juustegaja teine õlgadeni järku lõigatud pruunide juustega.
'' Tere,'' laususid nad, kui ühest suust.
'' Tere,'' vastasin ma.
'' Mina olen Alice,'' ütles pruunide juustega tüdruk oma heliseval häälel.
'' Ja mina olen Michell,'' lausus blondi peaga tüdruk.
'' Gabriela,'' ütlesin ka mina oma nime.
Michell silmitses mind ja lausus,'' Kena nimi, aga kas sa oled alti nii vaikne?'' Seejärel vaatas ta Alicile otsa, nad oleks nagu oma mõtteid vahetanud.
'' Ei, tegelikult mitte, ma pole siin lihtsalt veel sõpru leidnud, uus kool ju ikkagi.''
'' Hmm,'' mühatas Alice selle peale.
'' Kas juhataksite mu keemia klassi?'' küsisin ma neilt ja sain vastuseks peanoogutuse. Kõndisime vaikuses kuni jõudsime klassini.
'' Miks sa siisa kolisid?'' tuli küsimus Michellilt.
'' Isa pidi töö asjus siia kolima.''
'' Aga...'' alustas Alice, kui tunnikell ta katkestas. Kõik istusidjuba kohtadel, kui ma viimasena klassi sisenesin. Ja jällegi oli ainuke vaba koht selle võrratult kauni pisi kõrval.
Ma ei saanud aru, miks keegi temaga ei istu või ta ise ei taha kellegagi koos istuda?
'' Tere,'' pomises poiss vaikselt. Mulle tundus , et ta ütles seda pigem iseendale.
'' Tere,'' vastasin.
'' Sa oled Gabriela, jah?'' alustas ta vestlust.
'' Jah.''
'' Mina olen Jack,'' tutvustas ta ennast.
Oleksin tahtnud temalt küsida, miks ta nii üksildane on, kuid ei söandanud seda küsida, sest äkki see pahandab teda.

Rohkem mul hetkel kirjutatud pole.

[Miss Swan]

armas lugu ja on kerge lugeda

[loveuedward]

võiksid edasi kirjutada...väga huvitav

[haly005]

mul paar lehte on veel kirjutatud, aga ma arvan et jätan selle kirjutamise pooleli

[Miss Swan]

miks siis ?

[haly005]

Praegult pole eriti aega ja juhe jookseb vahepeal kokku, vb kunagi kirjutan edasi.

[Miss Swan]

kirjuta kunagi kindlasti edasi

[SikiOlen]

jh kirjuta palun edasi sest see on hea

[haly005]

Kirjutan selle jutu algusega uut lugu, kui aega on siis lisan siis ka kui keegi soovib

[Sponsored content]